Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Koroonakriisi tõttu pole mitme sektori ettevõtetel oma käibeprognooside suhtes positiivseid väljavaateid. Seetõttu võib neil tekkida lisamotivatsioon võtta taas ette ebamugav teekond ja alustada vanade võlgade sissenõudmist. Tihti võib tunduda, et ainus tõhus vahend tasumata raha kättesaamiseks on kohtusse hagi esitamine, kuid enne hagiavalduse kirjutamist võiks kaaluda teisi ja vähem kulukaid võimalusi. Lugege teemast lähemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Edward Otsa artiklist.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni, millega oleks edaspidi võimalik tõhusamalt reageerida nii finants-, konkurentsi- kui ka andmekaitseõiguse rikkumistele. Haldustrahviõigusega kavandatakse Eesti õiguskorda uus haldussanktsiooni liik, mis on ette nähtud Euroopa Liidu õiguses rahalise karistuse – haldustrahvi – ülevõtmiseks. Lugege lähemalt Grant Thornton Balticu andmekaitsespetsialisti Maili Torma ja õigusnõustaja Lee Laanemäe artiklit.

2018. aastal jõustunud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus (RahaPTS) tõi võrreldes varasemaga kaasa mitmeid muudatusi nõuetes, mille täitmisega on meie hinnangul paljudel kohustatud isikutel jätkuvalt probleeme. Teemast kirjutab lähemalt Grant Thornton Balticu riskijuhtimisteenuste nõustaja Riin Veidenberg.

Riigikohus otsustas, et deklareerimata omakapitali sissemaksete arvelt tehtud väljamaksed ei kuulu automaatselt maksustamisele tulumaksuga. Grant Thornton Balticu juhtiv maksunõustaja Sander Adamson selitab oma artiklis täpsemalt, mida see otsus endaga kaasa toob.

Riik muudab taas vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi ning alates 1. juulist 2020 pikeneb isapuhkus kümnelt kalendripäevalt 30 kalendripäevani. Lisaks hakatakse maksma isale täiendavat vanemahüvitist. Teemast kirjutab lähemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Edward Otsa.

Alates 1. juulist 2020 jõustub äriseadustiku osaühinguid puudutav muudatus ja osa väikseimaks nimiväärtuseks on siis ühe euro asemel üks sent, millest tulenevalt annab osakapitali iga üks sent osanikule ühe hääle. Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Brigitta Jõgi selgitab lähemalt.

Alanud aastal hakkasid Eestis, Lätis ja Leedus kehtima mitmed muudatused nii maksumäärades kui ka maksukorralduses. Mõnede muudatuste jõustumine ootab meid tänavu veel ees. Grant Thornton Balticu maksuspetsialistid koostasid kolmes riigis juba toimunud ja eesseisvate muudatuste kohta ülevaate, mille leiate siit. Ülevaade on inglise keeles.

Millised on seadusest tulenevad nõuded elektriettevõtjale? Milline ettevõtja peaks laskma oma tegevust auditeerida? Mida täpsemalt auditeeritakse? Alljärgnevalt juhime tähelepanu ELTS-i ja auditeerimisega seotud kitsaskohtadele.

Ettevõtted, kes rakendavad IFRS arvestuspõhimõtteid, peavad hiljemalt 1. jaanuarist 2019 alanud aruandeperioodidel pidama kasutusrendilepingute arvestust uue põhimõtte järgi ja neid aruannetes ka uut moodi kajastama.

Lisaks on Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) järgi andmetöötlejatel teatavatel juhtudel kohustus määrata andmekaitsespetsialist. See kohustus kehtib nii ettevõtetele, kes ise tegelevad andmetöötlusega, kui ka ettevõtetele, kes tegelevad teiste ettevõtete andmetöötlusega.

2018. aastast muutus maksuvaba tulu arvestus. Et vältida tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde tasumist, on vaja enam tähelepanu pöörata sellele, milliseid tululiike arvestatakse maksustatava aastatulu hulka. Üheks maksustatavaks tuluks on vanemahüvitis, mille arvestuspõhimõtted tänavu 1. septembrist muutuvad. Teemast annab ülevaate Grant Thornton Balticu maksunõustaja Liisa Hansar.

Juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits Grant Thorntonist räägib töölepingu lõpetamisest. Kuidas seda korrektselt teha, mida silmas pidada, millal ja kellel tuleb maksta kompensatsiooni, samuti jagab ta põnevaid näiteid töövaidluskomisjoni tehtud otsustest.

Kuigi e-privaatsuse üldmääruse eelnõud üritatakse vahel serveerida kui küpsiste kasutamist ja otseturundust reguleerivat õigusakti, on tegemist siiski laiema haldusalaga üldmäärusega, mis muuhulgas hakkab reguleerima ka selliseid over-the-top (OTT) kommunikatsiooniettevõtteid, nagu kiirsõnumiteenuse pakkujad Skype ja WhatsApp.

Vaatamata sellele, et Euroopa Liidu (EL) isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi: üldmäärus) üks peaeesmärke on andmekaitseseaduste ühtlustamine kogu EL-is, on liikmesriikidel lubatud teha olulisi erandeid seoses riikliku julgeoleku, kuritegevuse tõkestamise ja tsiviilhagide jõustamisega.

Olenemata temperatuurist õues on kevad saabunud ja suvigi koputab uksele. Toimunud on mitmed märgilised sündmused – kulminatsiooni sai kultusseriaal ,,Troonide mäng“ ning möödus aasta isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamisest. Milline on Eestis olnud temperatuur isikuandmete kaitse valdkonnas – kas leige, jääkülm või kõrbekuum?

Miks oli vaja isikuandmete kaitse üldmäärust, mis avaliku arvamuse järgi on lihtsalt üks mõttetu bürokraatia ja suurendab ettevõtete halduskoormust, kuigi eesmärk on üllas – parandada inimeste privaatsuse kaitset?