Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud digitaalse tegevuskerksuse määruse (Digital Operational Resilience Act, DORA) eesmärk on ennetada küberohte ja vähendada intsidentide mõju ettevõtetele ning kogu Euroopa finantsturule.

Viimane aeg on alustada tänavuse ESG aruandega ja tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.

Aina rohkem leiab kõlapinda mõtteviis, et ettevõtted peavad oma tegevuses lisaks põhieesmärgile ehk kasumi teenimisele arvestama ka oma tegevuste mõjuga keskkonnale ja ühiskonnale.

2025. aastal tuleb avaliku huvi üksustel esimest korda koostada 2024. aasta kohta kestlikkusaruanne, mille õigsust peab kontrollima audiitor. Grant Thornton Balticus sai üheksa audiitorit kestlikkusvandeaudiitori kutse, nii et saame ettevõtjatele uue kohustuse täitmisel abiks olla.

Ammu oodatud seadusemuudatus on lõpuks tehtud: auditi ja ülevaatuse piirmäärad tõusevad 25%. See tähendab, et hulk ettevõtteid ja organisatsioone vabaneb auditi- või ülevaatuskohustusest.

2024. aasta 1. septembril kehtima hakanud nn vilepuhuja kaitse seadus kaitseb töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumise korral, kuid siiani valitseb teatud olukordades segadus, kuidas seadust täpselt tõlgendada.

11. detsembril 2024 võttis Riigikogu vastu julgeolekumaksu seaduse, mis hakkab kehtima füüsilistele isikutele, äriühingutele ning mitteresidentidele, kes teenivad maksustatavat tulu Eestis.

Aeg on üle vaadata oma pakendiarvestus ja veenduda, et see on pakendiauditi jaoks valmis. Juhul, kui see seda veel ei ole, siis on vaja paika panna tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks.

Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuvad mitmed tulu- ja käibemaksuseaduse muudatused, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid.

Vabariigi Valitsus esitas 25. septembril Riigikogule julgeolekumaksu seaduse eelnõu, millega kehtestatakse kolmest komponendist koosnev ajutine julgeolekumaks, sh ettevõtete kasumilt võetav 2%-line maks. Esimest korda tuleb lõviosal ettevõtetel julgeolekumaksu tasuda juba 2026. aasta 10. septembril.

15. mail 2024 võeti vastu tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Seda tuntakse ka vilepuhuja kaitse seadusena, mis seab paljudele ettevõtjatele kohustuse luua asutusesisene rikkumistest teavitamise kanal.

Räägime infoturberegulatsioonidest ja standarditest Eesti ärimaastikul ning sellest, millised uued regulatsioonid peagi Euroopast tulemas on.

Eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatusest tulenevalt on äriregistril võimalik majandusaasta aruande esitamisega hilinejat trahvida või sundlõpetada.

E-arved tähistavad Eestis sel aastal esimest väikest juubelit – riigisektorile arvete esitamine e-arvetena on kohustuslik olnud juba viis aastat, turul on e-arvete suutlikkus olnud enam kui kümme aastat.

Ühinguõiguse revisjoni raames, mille tagajärjel tehtud muudatustest lõviosa jõustus 1. veebruaril 2023, läbis kontaktisiku regulatsioon uuenduskuuri.

Tänavu esimese nelja kuuga on äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud üle 25 000 ettevõtte. Saade „Kasvukursil“ uuris, milliseid muresid toob ettevõtjale kaasa see, kui firma päevapealt kustutatakse.