Autor: Karl-Eduard Salumäe, Äripäev
Koroonaviirusest tingitud kaugtöö ettevõtetes on muutumas uueks positiivseks trendiks, mida tagasi pöörata on keeruline, kuid millega kohanedes võidavad nii firmad kui töötajad, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.
Kuigi kaugtöö oli populaarne juba enne koroonaviiruse tõttu kehtestatud piiranguid, sai epideemia tõttu sellest uus, kuid positiivne trend. „Mina vaatan kaugtööd kui positiivset trendi, kus järgmise viie kuni seitsme aasta hüpe on ära tehtud paari kuuga,“ sõnas Grant Thornton Balticu IT-spetsialist Arko Kurg. „Kaugtöö on töötaja vaates unelmate viis enda teostamiseks ning tegelikkuses kasutavad seda võimalust talvel väga paljud,“ nentis samuti Grant Thornton Balticu palgal olev, kuid juba kuid Taist töötav Vladimir Rüntü.
Sama meelt on ka Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, kes tõi välja, et ettevõtetel ei jää üle muud kui uue trendiga kohaneda. „Kaugtöö saab olema väga selge ootus, samas meie oleme seda praktiseerinud ammu ning iga meie töötaja saab ise kontorist eemal oleku sageduse ja vajaduse otsustada,“ viitas ta sellele, et Grant Thornton Balticus nähti muutusi ette ja alustati nendega kaasas käimist juba varem.
Siiski nõuab ka kodukontor kohanemist. Rüntü toob oma Tais töötamise kogemusest välja, et kuigi kliimapõgenik on meeldiv olla, siis sobiva töökeskkonna loomine on keerulisem. „Kvaliteetset kontorit saada on raske ning ebamugavas toolis ebamugava laua taga istudes on tööd raskem teha,“ kirjeldas ta kogetud muret.
Litvinova sõnul tuleb tööandjal jälgida, et kodust töötavatel inimestel oleks samuti tagatud inimväärsed võimalused töö tegemiseks. „Peame tööandjana tagama, et ka tööinspektsioon kaugtöökohtade peale rõõmsalt vaataks,“ kirjeldas ta Grant Thorntoni kui tööandja rolli. „Meie pidime läbi vaatama töötajate juhendamise ja suurendama nende teadlikkust sellest, kuidas töökoht tervist soosivalt kohandada.“
Lisaks tuleb kaugtööd tehes töötajatel ületada omavahelised usaldusprobleemid. „Näiteks kui kedagi on vaja kätte saada ja see ei õnnestu, siis see tekitab meeskonnas pingeid ja küsimusi, kas inimesed ikka on pühendunud ja neid saab usaldada,“ selgitas Litvinova. „Seda eriti siis, kui paljud nõustamisprojektid ja auditid peavad meeskonnatööna tähtajaks valmima ning kuna ühe inimese tõttu võib kannatada terve projekt, võibki juhile tunduda, et äkki tegeletakse kokkulepitu asemel hoopis millegi muuga.“
Neid probleeme aitab Litvinova sõnul lahendada pidev kommunikatsioon töötajate vahel ning inimestega suhtlemine, muu hulgas koosolekute lindistamine ja järelvaadatavaks tegemine. „See tähendab oma vahetu meeskonnaga uute normide kokkuleppimist, aga ka seda, et töötajad märgivad ära, mis kell nad on aktiivsed ja kättesaadavad, tuleb õppida kalendreid vastaval viisil kasutama,“ rääkis ta. „Ka koosolekutel on võimalik väga hästi virtuaalselt kaasatud olla,“ on Litvinova veendunud.
Suhtlemise vajadusele osutab ka Kurg, kes tunneb kodukontoris puudust eelkõige just pehmetest kontaktidest ja nn kohvinurgajuttudest. „Aga ka siin on võimalik luua erinevaid Facebooki gruppe, kus erinevad töötajad infot vahetavad, näiteks kus raamatupidajad saavad rääkida oma igapäevamuresid, vahetada fotosid ja palju muud,“ tõi ta näite. „Eks kontori kasuks räägibki inimeste suhtlemisvajadus, töötajad soovivad aeg-ajalt kokku saada, sest suhtlemine on meil loomuses,“ sekundeeris talle Litvinova.
Omaette lahendamist vajav valdkond on kaugtöö puhul infotehnoloogiaga seonduv. „Jah, sülearvuti on küll hügieenivahend ja võib mõelda, et kui see on kaasas, on kõik korras, kuid IT-juhi vaates on kuum teema andmekaitse,“ sõnas Kurg.
Andmete puhul on Kure sõnul tähtis nende kasutamise läbipaistvus ja nähtavus. „Kuna me inimesi kodus valvamas ei käi, siis me ka ei tea, kas näiteks konkureerivas ettevõttes töötav naaber võib istuda meie töötaja juures või mitte – eks Eesti kontekstis on see hirm üle võimendatud, aga USAs oleks see kindlasti suur teema,“ märkis ta.
Lisaks raskendavad kodust töötamist infotehnoloogiaalased olmemured. „Inimesed on kontoris harjunud kiire internetiga, samas kui kodudes ja suvilates on asjad aeglased ning interneti kiirus kõikuv. Siin on lahendus kommunikatsioonis – kui inimestele selgitada, miks mõne faili allalaadimine on aeglasem, siis nad saavad aru,“ tõi Kurg näite. „Ettevõtte seisukohast tuleks kindlasti ka info liikumine võrkude vahel üle vaadata.“
Kuigi kodukontori kasutamine eeldab kohanemist nii ettevõttelt kui töötajalt, on sellel mitu positiivset külge, näiteks aitab kaugtöö tegemine selle paikaloksumisel vältida ülepingutamist. „Mind on aidanud ajatsoonide erinevus, sättisin oma töö Tai kohaliku elu järgi ning see võimaldab mul pool tööpäeva segamatult töötada,“ viitas Rüntü sellele, et saab ettevõttesse panustada ajahetkedel, kui Eestis tööd ei toimu ja seega ei häiri teda ka koosolekud ja muud tööga seotud keeristormid. „Nii saan pool päeva süveneda ja see tõstab efektiivsust.“
Efektiivsust soosib Rüntü sõnul ka kodukontoriga kaasas käiv kirjalik suhtlusviis. „See aitab vastused küsimustele läbi mõelda, samas kui oled kontoris, siis eeldatakse, et pead kohe vastama – kodukontoris seda eeldust pole ja see on täitsa tore,“ märkis ta.
Ületundide vältimiseks on Grant Thornton Balticus juurutatud süsteem, et töötajad mõõdavad oma tunde. „Ühelt poolt on see vajalik, sest nende tundide põhjal esitame klientidele arveid, teisalt annab töötajatele võimaluse end joonel hoida ja vaadata, et kui ühel päeval kulub 9,5 tundi, siis teisel saab selle võrra vähem tööd teha,“ selgitas Litvinova. „Samuti kui näeme, et kellelgi on tööd vähem, saab ülesandeid ümber jagada.“
Kurg lisas, et kaugtöö võimaldab töötajatel oma ressurssi paremini planeerida. „Mõni teeb oma töö kiiremini ära ja saab minna pärast seda oma elu elama,“ tõi ta näite. „Kui tead, et kiiremini valmis saamine väljendub vabas ajas, siis fokuseerid end ka paremini,“ oli Kurg veendunud.
