Audit

Kuhu küll kõik audiitorid jäid?

Mart Nõmper
Autor:
Mart Nõmper Grant Thornton Baltic
Contents

Ettevõtjad, kes peavad oma ühingutele tellima auditi, ülevaatuse või mõne muu audiitori töövõtu, ütlevad kui ühest suust, et audiitorit leida on väga keeruline ja audiitorteenuste hinnad on oluliselt tõusnud.

Kel on oma audiitor olemas, hoiab temast kümne küünega kinni, sest räägitakse, et pärast kümnete päringute või massiliste e-kirjade saatmist kõikidele audiitoritele ei ole ühtegi vastust laekunud ning ettevõtja on pidanud pöörduma audiitori leidmise palvega Audiitorkogu poole. Loomulikult ei saa siinkohal ka Audiitorkogu muul moel aidata, kui juhatada pöörduja avaliku audiitorite nimekirja juurde Audiitorkogu kodulehel.

Tekkinud olukorrale on mitu põhjust: klientidest ja audiitoritest sõltumatud ehk välised põhjused ja audiitortegevusest tulenevad põhjused.

Kurja juur – inflatsioon

Suurim väline audititasude tõusu ja audiitorite nappuse põhjustaja on loomulikult inflatsioon. Audiitorite tegevusaruannete statistika järgi oli 2022 aastaaruannete keskmine auditeerimise tasu umbes 20% kõrgem kui 2021 aastaaruannete auditeerimisel. Ülevaatuse puhul oli hinnatõus isegi suurem, keskmiselt 22%. Seejuures on hinnatõus suurim keskmise suurusega audiitorettevõtjate puhul ja madalaim väikeste audiitorettevõtjate puhul.

Kuidas aga inflatsioon tekitab audiitorite nappust? Väga lihtsalt: tipuajal umbes 25% suuruseks kerkinud aastainflatsioon paisutas paljude ettevõtete aastaaruandes varade mahtu ja tulusid samuti mitukümmend protsenti ja nii tekkiski mitmel ühingul esmakordselt auditi või ülevaatuse kohustus. Küll aga ei toonud inflatsioon juurde ühtegi uut audiitorit ja sellega on senine nõudluse ja pakkumise tasakaalupunkt audititurul muutunud.

Rohkem tööd, vähem tegijaid

Audiitortegevusest tulenevad audiitorite nappuse ja hinnatõusu põhjused on seotud eelkõige täiendavate regulatsioonidega, mida audiitorid oma töös järgima peavad. See tähendab, et audiitoril kulub teenuse osutamiseks rohkem tööaega. Samuti on audiitorite kutsetegevuse järelevalve muutunud rangemaks ja audiitorid, kes reeglitest kinni ei pea, on sunnitud tegevuse lõpetama.

Kuigi audiitortegevus on noorte seas populaarne ja uusi noori tuleb auditivaldkonda pidevalt juurde, on üldpilt praegu negatiivne. Perioodil 01.07.2022–30.06.2023 lisandus 11 vandeaudiitorit ja erinevatel põhjustel lahkus 17 vandeaudiitorit ehk aastaga on saldo –6 vandeaudiitorit. Audiitorfirmade ehk audiitorettevõtjatega on olukord veelgi kehvem: aastaga anti välja kaks uut tegevusluba ja lõpetati 14 tegevusluba, seega on aastaga tegevuslubade arv vähenenud 12 võrra. Kokku on 30.06.2023 seisuga Eestis tegevusluba 116 audiitorettevõtjal, mis tähendab, et aastaga kahanes audiitorettevõtjate arv umbes 10%.

Aasta-aastalt on vaikselt ülespoole roninud ka keskmine vandeaudiitori vanus, mis on nüüd 48 aastat. Noorim audiitor on 26-aastane ja vanim 83-aastane, üle 70-aastaseid vandeaudiitoreid on 12. Kaks kolmandikku audiitoritest on naised. Kokku on Eestis vandeaudiitoreid küll suhteliselt palju, 341 (30.06.2023 seisuga), kuid paljud neist ei tegutse audiitorina.

Kuigi Audiitorkogu ja audiitorid tegelevad kutse populariseerimisega, ei ole uute audiitorite kiiret juurdekasvu oodata, sest vandeaudiitoriks saamine eeldab lisaks kõrgharidusele kolmeaastast staaži mõne praktiseeriva audiitori juures ja kaheksast moodulist koosneva eksami sooritamist. Hinnanguliselt alustab igal aastal audiitorühingutes tööd kokku üle saja noore, samas vandeaudiitori kutseni jõuavad neist üksikud. See on täiesti ootuspärane, sest noored alles otsivad oma kohta elus ning audiitori assistendina töötades saab noor väga hea koolituse ja omandab laia silmaringi. See aga teeb audiitorfirmas töötava noore atraktiivseks ka teistele tööandjatele ja suurt uute audiitorite lainet ei ole oodata, kuigi turul nõudlust oleks.