Paratamatult tuleb sellises olukorras olla ettevõtjal leidlik ning paindlik. Teatud tingimustel on võimalik tugineda võlaõigusseaduse[3] (edaspidi VÕS) §-i 103 lõikele 2, mis sätestab vääramatu jõu.
Kui lepingupool ei suuda oma lepingulist kohustust täita, võib rikkumine olla vabandatav vääramatu jõu asjaolude tõttu. VÕS-i §-i 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
Vale oleks arusaam, et riigis kehtestatud eriolukorra tõttu kohaldub iga lepingu puhul vääramatu jõud ning keegi kohustuste rikkumise eest ei vastuta. Siinkohal tuleb siiski vaadelda iga juhtumit eraldi ning otsustada, kas konkreetsel juhul on eriolukorras kehtestatud piirangud saanud määravaks teatud lepingulise kohustuse täitmisel.
Selleks, et vääramatu jõud saaks olla lepingu rikkumist vabandavaks asjaoluks, peavad olema täidetud teatud tingimused. Pole kahtlust selles, et eriolukorra väljakuulutamine on asjaolu, mis on väljaspool lepingupoole mõjuulatust ehk eriolukord ei ole välja kuulutatud poole tegevuse või tegevusetuse tõttu. On vaieldamatu asjaolu, et tekkinud olukorda ei saanud ette näha ükski lepingupool. See tähendab, et hädaolukord ning sellest tingituna eriolukorra väljakuulutamine on olnud ootamatu ning ei saa mõistlikult eeldada, et lepingupool asjaoluga oleks arvestanud. Eriolukorras kehtestatud korraldused on kõigile järgimiseks kohustuslikud ehk need on käsud ja keelud, mida ei saa vältida ega eirata.
Eestis kehtib küll eriolukord, kuid igal juhul tuleb eraldi analüüsida, kas see on vahetult takistanud konkreetse lepingulise kohustuse täitmist. Näiteks kui inimestel on keelatud siseneda spordiklubidesse, ei saa klubi omanik oma lepingust tulenevaid kohustusi klubikülastajate eest täita ega pakkuda inimestele treenimisvõimalusi. Järelikult mõjutab eriolukorras kehtestatud keeld otseselt ja vahetult spordiklubi võimalust oma kohustusi täita. Tema kohustuste täitmine on vabandatav vääramatu jõu asjaolude tõttu.
Lisaks on võimatu müüa kaupa, kui see toimub vaid kaubanduskeskuses asuvas poes koha peal, kuivõrd sellised poed peavad olema suletud. Muudes kohtades ja platvormidel toimuv müük saab aga edasi toimuda. Riigipiiri ületamine ning saartele pääs on lubatud inimestele, kes on seotud kauba ja tooraine transpordiga ning kellel ei esine haigusnähte.[4] Seega tuleb asuda seisukohale, et eriolukorra väljakuulutamine ja sellega kaasnevad piirangud ei ole kauba müüjate ja vedajate jaoks põhjustanud olukorda, kus nende kohustuste täitmine on võimatu.
Tuleb meeles pidada üldist põhimõtet, mille kohaselt ei ole raha maksmise kohustuse rikkumine põhimõtteliselt kunagi vabandatav (VÕS § 108 lg 1). Juhul kui ettevõtjal on eriolukorra tõttu tegutsemine piiratud ning ühing ei saa vääramatu jõu toime tõttu mingit oma teenust osutada, ei ole automaatselt vabandatav kõigi kehtivate lepingute mittetäitmine. See tähendab, et kui näiteks teenuse osutamiseks on tavapäraselt oluline teatud kauba olemasolu, mida kolmandatelt isikutelt tellitakse, siis varustajaga sõlmitud lepingust tulenev rahaline kohustus tuleb täita (seda muidugi juhul, kui kaup on nõuetekohaselt tellijale kättesaadavaks tehtud). See tähendab, et isegi kui ettevõtja on vääramatu jõu tõttu sattunud majanduslikesse raskustesse, ei ole rahaliselt keeruline seis otsene alus lepingu rikkumiseks ning isik ei vabane vastutusest.
Lisaks eelnevalt toodud tingimustele peab võlgnik vastutusest vabanemiseks tõendama, et kohustuse rikkumise põhjustanud asjaolu ei olnud võimalik vältida ega ületada. Seega peab võlgnik tegema mõistlikke jõupingutusi, et eriolukorrast hoolimata oma kohustusi täita. Juhul kui kauba müümine poes on võimatu, tuleb müüjal leida alternatiive kauba kättetoimetamiseks, näiteks pakkuda kaupu e-poes ning kasutada kullerteenuseid.
VÕS-i §-i 102 kohaselt on võlgnik kohustatud viivitamatult võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Kui võlgnik seda kohustust rikub, võib tulla kõne alla tema kahju hüvitamise kohustus sellest hoolimata, et lepingu täitmist takistas vääramatu jõud.[5]
Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas (VÕS § 103 lg 3). Praegusel juhul kehtib eriolukord 1. maini 2020, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta seda pikendada. Seega ei saa pärast eriolukorra lõppemist tugineda enam vääramatule jõule, mis on tingitud eriolukorrast.
Kui tuvastatud on vääramatu jõu olemasolu ning lepingupoole kohustuse rikkumine on vabandatav, võib kahjustatud pool VÕS-i §-i 105 alusel lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Samuti võib ta sellisel juhul ise keelduda oma kohustuste täitmisest. Seega kui näiteks spordiklubi ei ole vääramatu jõu tõttu suuteline teenust osutama, on teisel lepingupoolel õigus keelduda ka oma kohustuse täitmisest ehk tasu maksmisest. Juhul kui isikul pole võimalik oodata vääramatu jõu mõju lõppemiseni, võib ta lepingu üles öelda, tuginedes teenuse pakkuja lepingust tulenevate kohustuste rikkumisele.
Kokkuvõttes tuleb järeldada, et rikkumise vabandatavuse analüüsimisel lähtutakse iga konkreetse juhtumi asjaoludest eraldi ehk vääramatu jõud ei kohaldu igas olukorras vaid seetõttu, et riigis on välja kuulutatud eriolukord. Kindlasti ei vabasta eriolukord kedagi rahalise kohustuse täitmisest. Tasu maksmisest võib keelduda alles seejärel, kui teine lepingupool pole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Võlgnik peab tegema kõik mõistlikult võimaliku, et oma lepingulisi kohustusi täita. Vääramatu jõu alusel saab vastutusest vabaneda vaid selle aja vältel, mil eriolukord kehtib. Juhul kui võlgnik vabaneb vastutusest vääramatu jõu tõttu, on võlausaldajal õigus leping üles öelda.
Kui teil on küsimusi, kas teie ettevõtte või teie klientide puhul saaks rakendada vääramatu jõu klauslit, pöörduge palun meie õigusnõustajate poole telefonil 626 0500 või kirjutage info@ee.gt.com.
[1] Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil. Vabariigi Valitsuse korraldus 12.03.2020 nr 76. – RT III, 13.03.2020, 1.
[2] Eriolukorra juhi korraldus seoses avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele kehtestavate piirangutega. Peaministri korraldus 14.03.2020 nr 29. – RT III, 24.03.2020, 9.
Eriolukorra juhi korraldus kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta. Peaministri korraldus 24.03.2020 nr 46. – RT III, 26.03.2020, 8.
[3] Võlaõigusseadus. RT I, 08.01.2020, 10.
[4] Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu. Vabariigi Valitsuse korraldus 15.03.2020 nr 78. – RT III, 26.03.2020, 4.
Eriolukorra juhi korraldus Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja Muhu valla ning Manija saare territooriumil liikumisvabaduse piirangute kehtestamise kohta. Peaministri korraldus 14.03.2020 nr 30. – RT III, 16.03.2020, 4.
[5] K. Sein. Mis on vääramatu jõud? Juridica VIII/2004, lk 518.
