Seega on inventuur asutuse sisekontrollis üks tõhusamaid kontrolliprotseduure ja sellesse ettevõtmisesse tuleb suhtuda hoolikalt.
Inventuure saab edukalt kasutada sisekontrolli osadena ka jooksvalt, mitte ainult kord aastas. Ootamatud kontroll-lugemised mõjuvad distsiplineerivalt ja jooksev laoarvestus saab tõenäoliselt kvaliteetsemaks. Samuti on inventuuride tegemisel vahel otstarbekas huvide konflikti vältimiseks või ebapiisava ressursimure lahendamiseks kasutada ettevõtteväliseid koostööpartnereid.
Lugemisvigu vähendab võimalikult automatiseeritud protsess. Selleks, et inventuuri tulemused ja kvaliteet ei oleks ainult raamatupidajate või juhtkonna mure, võib kaaluda ka rahaliste motivaatorite kehtestamist. Materiaalne vastutus puudujääkide eest või vastupidi, premeerimine erakorraliste inventuuride minimaalsete erinevuste puhul võib vahel väga efektiivseks osutuda. Pettuseid aitab tuvastada ka inventuurijärgsete tulemuste ja jooksva arvestuse pidev analüüs.
Korrektse laoarvestuse ja kvaliteetse inventuuri korral on erinevuste põhjus tõenäoliselt pettus. Erinevusi võivad tekitada näiteks kaupade vargus (ka väikestes kogustes) ja puudujääkide näitamine kauba omastamiseks. Ka pealtnäha minimaalsed erinevused võivad peita pettust, kui inventuuri tulemustega on manipuleeritud või kaupa võltsitud. Näiteks võivad karbid tühjad olla või vedelikud osutuda tavaliseks kraaniveeks.
Pettus võib, aga ei pruugi inventuuri käigus välja tulla. Seega ainult inventuurile ei tasu lootma jääda ja vajalikud on ka muud sisekontrollisüsteemid pettuste tuvastamiseks.
Inventuuri tehes tuleks hinnata ka ladustatud varade/varude seisukorda. Kui tegemist on realiseerimisaja ületanud kaubaga, mida inventuuri tegemisel tähele ei panda ja mille kohta ei ole mingil põhjusel infot ka ettevõtte logistikaüksusel, on ilmselt need kaubad bilansis kajastatud ebaõige maksumusega.
Tootmises on teine oluline risk kvaliteetse tooraine puudumine, kuigi saldo varusid näitab. Selline olukord võib viia tootmisseisakuni. Samuti ei tohi unustada võimalust, et närilised, vesi jms on laos kauba väärtuse langusele või isegi kauba hävimisele kaasa aidanud.
Kui inventuuri käigus kauba seisukorda tähelepanelikult ei hinnata, võivad taolised juhtumid märkamata jääda. Riigisektoris on ka väga selge nõue – varad ja varud, mida ei kasutata, tuleb alla hinnata ja bilansist välja viia.
