Auditeerimis- ja raamatupidamisettevõtte Grant Thornton novembri lõpus tehtud uuringus Balti riikide ettevõtjate ootuste kohta järgmiseks aastaks küsiti ka valmidust värvata Lähis-Idast saabuvaid pagulasi. Kui Eestis andis küsitlusele vastanud ettevõtetest kokku 64% vastuse „kindlasti“ või „võib-olla“, siis Lätis oli sama suhtumisega 42% ning Leedus 30% ettevõtjaist. Läti ja Leedu ettevõtjad, kes pagulasi olid valmis tööle võtma, nägid neid pigem lihttöö tegijatena. Eestlased eristusid sellega, et pakuksid pagulasele esmajoones oskustöölise ametit. Kindlalt keelduks pagulasi tööle võtmast 40% Leedu, 26% Läti ja 12% Eesti ettevõtteist.
Lisaks valmisolekule pagulasi värvata uuris Grant Thornton ka ettevõtete ootusi järgmise aasta käekäigu suhtes. Kolme riigi võrdluses loodavad Eesti ettevõtjad järgmisel aastal kõige rohkem eksporti suurendada ning see on üks põhjustest, miks siinmail oodatakse lõunanaabritega võrreldes ka suuremat käibe kasvu.
Nimelt jääb uuringust silma eestimaalaste optimistlik ootus tuleva aasta käibe ja kasumi suhtes: 62% ettevõtjaist uskus, et suudab käivet kasvatada ja kasumlikkust parandada loodab 64% (vt tabelit). Lätlaste ja leedukate ootused käibe ja kasumi kasvu suhtes on tunduvalt tagasihoidlikumad. Ekspordi kasvu suhtes on eestlased samuti kõige optimistlikumad: 38% usub, et nende ettevõtte eksport kasvab, lõunanaabritest usub oma eksporti suurendavat vaid viiendik. Lätlased ja leedukad ootavad suurimat ekspordikasvu Ida-Euroopa turgudele müües ning eestlased Soomest ja Rootsist.
Seejuures kavatsetakse kasv saavutada enam-vähem sama töötajate arvu juures – Eestis ja Lätis plaanib 2016. aastal töötajate arvu tänavusega samal tasemel hoida ligi kolmveerand ettevõtjaist, Leedus 60%. Balti riikide tööinimestele on hea uudis see, et päris paljud neist võivad loota palgatõusule. Tõsi, siin on Eesti ettevõtted kõige konservatiivsemad, 2016. aastaks näeb palgatõusu ette 40% küsitletud ettevõtetest. Lätis ja Leedus lubas palgatõusu umbes 60% ettevõtjaist.
