Juulis saab Eestist pooleks aastaks Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. See pole meile mitte ainult kohustus, vaid ka suurepärane võimalus hoida kogu Euroopa Liitu rääkimas teemadel, mis on just meile kõige olulisemad.
Eestil on eesistumise ajal neli prioriteeti:
Eesti on selgelt välja öelnud, et iga initsiatiiv, mis Euroopa Liidus ilmavalgust näeb, peab olema suunatud ettevõtete ja kodanike elu lihtsustamiseks ning bürokraatia vähendamiseks.
Tõenäoliselt polnud kellelgi mingit kahtlust selles, et Eesti üks fookusi on eesistumise ajal digitaliseerimisel ja e-lahendustel. Eesti motivatsioon näidata end digitaalsete tehnoloogiate ja avalike teenuste uuendajana on kahtlemata suur ja eesistumine annab meile selleks suurepärase võimaluse. Saame tutvustada oma hästi toimivat ja tehniliselt arenenud e-riiki suuremale publikule ja mõjutada ühtlasi ka Euroopa Liidu digivaldkonna poliitikaid. Selleks peame aga ise jätkuvalt tipptasemel olema ja pidevalt arenema. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sise- ja riigiinfosüsteemide asekantsler Siim Sikkut on rõhutanud: „Kui sa pidevalt ei uuenda teenuseid, siis teised teevad selle paremini ära. Samal ajal ei saa olla ka kõiges parim, aga peame paremini püüdma.“
Kuigi Eesti võib tunduda väljastpoolt vaadates ja mõne teise riigiga võrreldes probleemivaba, on meil siiski teatud määral bürokraatiat, mida saaks IT-lahenduste abil edukalt vähendada. Alles hiljuti teatas valitsus, et neil on plaanis üle minna kaasaegsele haldusmenetlusele, mille tulemuseks on nähtamatult toimivad avalikud e-teenused. Teisisõnu: kõik toimib automaatselt. Eesti on üks esimesi riike, kes on loobunud pabertoimikute menetlemisest ning on asendamas asutuste suhtlust kodaniku ja ettevõtjaga nutikate teenustega.
Selle eesmärgi suunas liikumiseks kiitis valitsus hiljuti heaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud määruse, mis paneb paika teenuste haldamise ja teabe juhtimise põhimõtted. Nende järgimine muutub kohustuslikuks. Määrus keskendub teenustele, mille eesmärk on suhtlus kodanike või ettevõtja ja riigi vahel: avaldused, aruanded, teated jne. Tulevikus on ametiasutused kohustatud kasutama inimese või ettevõtja kohta juba olemasolevat infot, et luua teenuseid, mis toimiksid olemasolevate andmete põhjal automaatselt. Lihtne näide – kui ettevõtja annab riigile loa ligipääsuks oma raamatupidamistarkvarale, siis täidetakse tema deklaratsioonid automaatselt. Ettevõtja ise ei pea enam deklaratsioone täitma ega ka automaatselt täidetud deklaratsioonidele midagi juurde lisama.
Eesti riigijuhid kasutavad iga võimalust, et rõhutada IT- ja digitaalse innovatsiooni tähtsust ning püüavad seeläbi muuta Eesti ärikeskkonda välismaiste ettevõtjate jaoks konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks.
Hiljuti tegi e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus teatavaks, et Eesti e-residentsuse programm on ühendanud jõud Soome e-panganduse ettevõttega Holvi. Selle koostöö eesmärk on pakkuda piirideta äripanganduse teenuseid kõigile e-residentidele, kes soovivad ajada piirideta äri ja kellele on seni olnud Eestis pangakonto avamine tülikas. Pangateenustele juurdepääsu parandamine on olnud e-residentsuse programmi meeskonna jaoks võtmetähtsusega ja nii mõnigi kord on mainitud, et olemas on ka võimalus kasutada alternatiivseid teenusepakkujaid, et vähem sõltuda traditsioonilistest pankadest. Äripangandust ootavadki lähiaastatel ees radikaalsed muutused, sest aina rohkem fintech-ettevõtteid õõnestab traditsioonilise panganduse vundamenti. Loodetavasti on nii e-residentsusel kui Eesti ettevõtluskeskkonnal tervikuna sellest ainult võita.
President Kersti Kaljulaid on öelnud, et Eesti saaks pakkuda taskus kaasas kantavat keskkonda, kus on vähe bürokraatiat. „Kaasaskantav riik aitab ka traditsioonilisi tegijaid, mitte ainult IT- või start-up majandust. Inglise ettevõtjad, kes pelgavad Brexitit, võivad leida siit tormivarju. Riik on juba loonud aluse. Kui ettevõtjad ehitavad e-residentidele sama vinge pealisehituse, nagu nad on ehitanud e-eestlastele endile, siis on Eesti kindlasti selle sajandi võitjate hulgas.“
