Jätkusuutlikkus

COP26 pakub keskmise suurusega ettevõtetele pöördepunkti

Grant Thornton
Autor:
Grant Thornton
insight featured image
Mullu novembris Glasgows toimunud kliimakonverentsi (COP26) eesmärk oli teha kardinaalseid muudatusi meie planeedi päästmiseks. Pikas perspektiivis on küllalt põhjust olla lootusrikas.
Neli sammu, mis võimaldavad keskmise suurusega ettevõtetel jõuda nulltasemeni

Kuigi tulemus pole kaugeltki täiuslik, lepiti kokku söe kasutamise vähendamises ja metsade hävitamise lõpetamises.[i] Kui lubadustest kinni peetakse, on temperatuuritõusu piiramine 1,5 kraadini saavutatav, aga väga napilt. COP26 toob ettevõtete jaoks kaasa kardinaalse muudatuse, mis annab eriti põhjalikult tunda keskmise suurusega ettevõtete seas.

Peter Bodin, Grant Thornton International Ltd tegevjuht, räägib: „Pärast COP26 konverentsi on küllalt põhjust optimismiks. Tippkohtumisel pandi alus teekonnale, mille eesmärk on saavutada heitkoguste nulltase, ja nüüd peame kiiresti tegutsema. Suur osa sellest vastutusest ja võimalusest on kogu maailma keskmise suurusega ettevõtete päralt. Vaja on kiiret muutust. Just need ettevõtted on kärmed muutustele reageerima ja uusi töömeetodeid omaks võtma. Usun, et keskmise suurusega ettevõtetel on heite nulltasemeni jõudmises kriitiline tähtsus.“

Iisraelis asuva Fahn Kanne Grant Thorntoni sidusettevõtte Good Vision tegevjuhi Ivri Verbini sõnul vastasid COP26-le pandud lootused sellele energiale, mille esindajad Glasgow’sse tõid.

„Oma COP26 konverentsil veedetud aja põhjal võin öelda, et nii ettevõtted kui ka valitsused võtsid tõsiselt sõna. On selge, et mõlemail on samasugune otsusekindlus ja energia nulltasemeni jõudmiseks uuendusi teha. Seda kohustust kannavad eelkõige keskmise suurusega ettevõtted, ja neist igast kümnest enam kui kuus on teatanud, et jätkusuutlikkus on nüüd oluline prioriteet. Ülimalt tähtis on see, et ettevõtted ei pea ootama valitsuste järel – kui rahvusvahelised kokkulepped on ebapiisavad, saavad teed näidata just ettevõtted.“

Enne COP26 konverentsi määratles Grant Thornton neli kriitilise tähtsusega sammu, mis aitavad keskmise suurusega ettevõtetel heite nulltasemeni jõuda. Need sammud on:

  • konsolideerida aruandlusraamistikud ja -standardid
  • tagada ettevõtete juurdepääs rahastusele ja projektidele
  • lihtsustada protsessi: koostada tegevuskava
  • aidata ettevõtetel lõimida nulltasemestrateegiaid oma äritegevusse

Enne Egiptuses toimuvat COP27 konverentsi seisab keskmise turusegmendi ettevõtete ees olulisi võimalusi ja küsimusi.

1. Konsolideerida aruandlusraamistikud ja -standardid

Ühe põhinõudena määratleti vajadus üleilmselt ühtse raamistiku järele, milles ettevõtted oma keskkonnatulemusi mõõdaksid ja neist aru annaksid. Seepärast oli see oluline samm edasi, kui rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS-ide) sihtasutus teatas, et moodustab uue nõukogu jätkusuutlikkusandmete avaldamise nõuete väljatöötamiseks. [ii]

Rahvusvaheliste jätkusuutlikkusstandardite nõukogu (International Sustainability Standards Board, ISSB) alustab tööd 2022. aastal eesmärgiga olla ühtsete jätkusuutlikkusandmete avaldamise standardite koostamisega abiks investoritele ja reguleerivatele asutustele. [iii] 

Sarah Carroll, Grant Thornton International Ltd finantsaruandluse valdkonna asejuht, räägib, et igakülgsed aruandlusstandardid on kriitilise tähtsusega.

„Kuna nõudlus jätkusuutlikkusega seotud kvaliteetse teabe järele jätkuvalt kasvab, on ettevõtetele nendes asjades aruandluse hõlbustamiseks igakülgsete aruandlusstandardite loomine võitluses kliimamuutuste vastu ja muudes peamistes jätkusuutlikkusega seotud küsimustes kriitilise tähtsusega.“

ISSB ei ole mingil juhul lihtne lahendus. Samas aga ei ole see väljakutse investeeringute või laenude kaudu kapitali otsivate ettevõtete jaoks enam vabatahtlik.

Mark Hucklesby, Grant Thornton International Ltd finantsaruandluse valdkonna juht, lisab:

„Üleilmselt ühilduvate jätkusuutlikkusstandardite olemasolu oleks nii rahvusvaheliste kui ka keskmise turusegmendi ettevõtete jaoks pöördelise tähtsusega, samamoodi nagu muutis rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite juurutamine 20 aastat tagasi finantsaruandlust. Praegune jätkusuutlikkusstandardite korratus on olnud ettevõtete ja eriti just rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete jaoks häiriv takistus.

Paljuski samamoodi nagu IFRS-ide vastuvõtmise ajal, ootame, et noteerimata ettevõtted paluvad peagi mõningat vabastust ISSB avaldatavatest jätkusuutlikkusstandarditest. On selge, et ettevõtted ja paljud nende tarneahelasse kaasatud majandusüksused peavad kiiresti hindama, kuidas uued kestlikkusaruandluse nõuded neid mõjutavad, ja seejärel valima kõige tõhusama aruandlusmeetodi.“

Ent jällegi, nagu IFRS-ide puhul, on selgusetu, kui paljud riigid ISSB standardid vastu võtavad.

2. Tagada keskmise suurusega ettevõtete juurdepääs rahastusele ja projektidele

Jõulised edusammud aruandlusraamistike ja -standardite väljatöötamisel käivad käsikäes COP26 konverentsil sõlmitud suurte erakapitaliga seotud kokkulepetega. Glasgow’ finantsühenduse Financial Alliance for Net Zero kaudu jätkusuutlikeks investeeringuteks määratud summa on nüüdseks kokku 130 triljonit dollarit ja Suurbritannia ökonomist Nicholas Stern on nimetanud seda suurimaks kapitali ümberpaigutuseks pärast tööstusrevolutsiooni. [v]

Alasdair Grainger, Grant Thornton UK nulltaseme valdkonna juht:

„Rahastuse eraldamine oli esimene vajalik samm. Ettevõtetele tuleb nüüd anda võimalus rahastusele ligi pääseda. Praegu on ebaselge, kuidas keskmise suurusega ettevõtted saavad juurdepääsu rahastusele, mida nad heite nulltasemele üleminekuks vajavad, ning kas neile võimaldatakse koduturgudel ligipääs riigi ja kohalike omavalitsuste projektidele, mis on mõeldud vähese CO2 heitega majandusele üleminekuks.“

2022-Meeting-Sustainability-Grant Thornton Baltic-1640x856px.png

3. Lihtsustada protsessi: koostada tegevuskava

Edusammud jätkusuutlikkuse mõju mõõtmises ja aruandluses on COP26 ülimalt tähtis tulemus, kuid paljude keskmise suurusega ettevõtete jaoks on jätkusuutlikkuskava koostamine endiselt segane. Edusammude kohta aru andmine on tähtis, samas teisejärguline. Kiirete üleilmsete edusammude saavutamiseks peavad poliitikakujundajad püüdma muuta heite nulltasemele ülemineku protsessi ettevõtete jaoks võimalikult lihtsaks.

Angela Jhanji, Grant Thornton USA keskkonna-, sotsiaalse ja hea juhtimistava ning jätkusuutlikkuse valdkonna juht, selgitab:

„Jätkusuutlikkuse puhul ei ole universaalset ja kõigile sobivat lahendust. Kõik ettevõtted – nii suured kui ka väikesed – on kohustatud välja töötama oma äritegevusele ja sidusrühmadele kohandatud nulltasemele ülemineku kavad. Ent nende keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kellel puuduvad ettevõttesisesed ressursid ja eriteadmised nulltasemekava väljatöötamiseks, on selged juhised nõutavate sammude kohta hindamatud. Teadmine, et nad on õigel teel, on nii nende enda edukuse kui ka üldise nulltaseme-majandusele ülemineku kontekstis kriitilise tähtsusega.“

4. Aidata keskmise suurusega ettevõtetel lõimida nulltasemestrateegiaid oma äritegevusse

Kuigi see oli ebatõenäoline, et COP26 aitaks ettevõtetel nulltaseme kavasid oma äritegevusse siduda, on see endiselt pakiline küsimus.

Samal ajal kui paljud suuremad ettevõtted kasutavad nõustamisteenuseid, on valitsustel siin oluline roll kas soodustuste või abi pakkumise kaudu, et keskmise suurusega ettevõtted omandaksid teadmised ja arusaama sellest, mida nulltase nende ettevõtte jaoks tegevuse tasandil tähendab.

Grant Thorntoni uuringud näitavad, et paljud keskmise suurusega ettevõtted haaravad sellest võimalusest ja asetavad jätkusuutlikkuse oma äritegevuse keskmesse. 43% ettevõtetest üle maailma on juba välja töötanud strateegia selle tegemiseks.

Samas aga on uuringus osalenutest ligi kolmandiku jaoks takistuseks ebaselgus nõuete ja eeskirjade osas.

_________________________________________

i. handelsblatt.com – Viimase hetke draama – nii sõlmiti Glasgow’s kokkulepe, 14.11.2021.
ii. ifrs.org – IFRSide sihtasutus teatab rahvusvaheliste jätkusuutlikkusstandardite nõukogu loomisest, kliimamuutustest teatamise standardite nõukogu (CDSB) ja Value Reporting Foundationiga (VRF) konsolideerimisest ning avaldamisnõuete prototüübi avaldamisest, 03.11.2021.
iii. reuters.com – Liikanen IFRSide sihtasutusest ootab esimest kliimastandardit tuleval aastal, 03.11.2021.
iv. ft.com – Roheline üleminek võib sõltuda audiitoritest, 04.11.2021.
v. ft.com – Kliimamuutuste ökonoomika: „Suurim kapitali ümberpaigutus pärast tööstusrevolutsiooni“, 10.11.2021.