Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

2024. aasta 1. septembril kehtima hakanud nn vilepuhuja kaitse seadus kaitseb töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumise korral, kuid siiani valitseb teatud olukordades segadus, kuidas seadust täpselt tõlgendada.

11. detsembril 2024 võttis Riigikogu vastu julgeolekumaksu seaduse, mis hakkab kehtima füüsilistele isikutele, äriühingutele ning mitteresidentidele, kes teenivad maksustatavat tulu Eestis.

Aeg on üle vaadata oma pakendiarvestus ja veenduda, et see on pakendiauditi jaoks valmis. Juhul, kui see seda veel ei ole, siis on vaja paika panna tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks.

Vilepuhujate kaitse seadus on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ja negatiivsete kaebuste laviini ees, kuid avatud sisekultuuriga ettevõtetel pole midagi karta rääkis Telia isikuandmete kaitse eksperdi Andrus Hinrikus.

Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuvad mitmed tulu- ja käibemaksuseaduse muudatused, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid.

Eestis on audiitortegevuses toimumas märkimisväärsed muutused, seda nii audiitorite kvaliteediga seoses kui ka kogu sektori arengu osas.

Ettevõtete kasumist tüki naksava julgeolekumaksu detailides paistab palju ebavõrdsust ja ebaõiglust, lähemalt vaadates leidub ka olukordi, kus maksu peavad maksma need, kel reaalselt kasumit ei ole.

Ülevaade 15 riigi kaugtöö arengutest enne, ajal ja pärast Covid-19 pandeemiat.

Grant Thornton Baltic ja advokaadibüroo Sorainen koostasid Eesti Energia ja tema tütarettevõtete Enefit Poweri ja Elektrilevi erikontrolli raporti, mis toob päevavalgele kontsernis toimunud keskkonna- ja riskijuhtimise alased rikkumised ja puudused.

Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatupidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole.

Sel sügisel liitus Grant Thornton Balticuga rekordiliselt kuus uut partnerit. Neist suisa neli on meie Eesti ettevõttest ning Lätist ja Leedust kummastki üks. Nüüd on meil kokku 21 partnerit.

Kuigi audiitorfirmad teevad häid tulemusi, sest üha rohkem firmasid peavad oma aruandeid auditeerima, siis praegused piirmäärad on igale osapoolele muutunud koormavaks, rääkis audiitorkogu asepresident Mart Nõmper.

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib Euroopa Liidu (EL) riikides ja ka paljudes kolmandates riikides (nt ÜK, Šveits, Kanada, Austraalia, Singapur jt) miinimummaksukohustus suurkontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu ületab 750 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsus esitas 25. septembril Riigikogule julgeolekumaksu seaduse eelnõu, millega kehtestatakse kolmest komponendist koosnev ajutine julgeolekumaks, sh ettevõtete kasumilt võetav 2%-line maks. Esimest korda tuleb lõviosal ettevõtetel julgeolekumaksu tasuda juba 2026. aasta 10. septembril.

15. mail 2024 võeti vastu tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Seda tuntakse ka vilepuhuja kaitse seadusena, mis seab paljudele ettevõtjatele kohustuse luua asutusesisene rikkumistest teavitamise kanal.

Tarbijate krediidivõimelisuse hindamisega seonduv on tõusnud viimase aasta jooksul taas fookusesse. Arutletakse tarbijate suurenenud laenukoormuse ja viivislaenude osakaalu üle, püütakse leida täiendavat tuge positiivse krediidiregistri loomisest ning Finantsinspektsioon on hakanud jõulisemalt trahvima turuosalisi, kes seatud normidest kinni ei pea.