Tänapäeva töökeskkond on pidevas muutumises. Z-põlvkond toob endaga kaasa vabama suhtumise riietumisse ja üldisesse eneseväljendusse, mis võib mõne tööandja jaoks tekitada küsimusi viisaka tööriietuse piiride kohta. Kas teksad, nabapluus või nähtav tätoveering on rikkumine? Või hoopis märk normide muutumisest? Sellest võib kergesti saada konfliktiallikas, mis omakorda kasvatab tööstressi ja vaimse tervise pingeid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) kohustab tööandjat ennetama ja maandama psühhosotsiaalseid riske – see tähendab ka olukordi, kus töötaja ei tunne end kindlalt või kardab otse ülemusega murest rääkida. Just siin on oluline roll vilepuhuja seadusest tuleneval konfidentsiaalsel teavitamiskanalil.
Selline kanal ei ole mõeldud ainult tõsistest rikkumistest – näiteks tööohutusest või korruptsioonist – raporteerimiseks, vaid toimib ka riskide maandajana igapäevastes tööeluga seotud pingetes. Kui töötaja tunneb, et tema vaimset tervist ohustab näiteks arusaamatu riietumisreegel või ebavõrdne kohtlemine, saab ta sellest turvaliselt teada anda.
Tööinspektsioon on oma kommunikatsioonis toonud korduvalt esile, et vaimne tervis ja psühhosotsiaalne keskkond on tööohutuse osa. Seega on parem lahendada mure varakult ja neutraalses kanalis, mitte lasta sellel kasvada vaidluseks või töövaidluskomisjonis käsitletavaks juhtumiks.
Mida ma tahan öelda? Kõige parem viis muutustega kaasaskäimiseks ja riskide ennetamiseks on luua organisatsioonis toimiv vilepuhuja kanal. See annab töötajatele võimaluse murekohad varakult esile tuua ja tööandjale vahendi arusaamatuste ennetamiseks. Kokkuvõttes aitab see kaitsta nii töötajate vaimset tervist kui ka organisatsiooni mainet.
