Tegevusaruanne on majandusaasta aruande kõige alahinnatum osa – ometi kujundab just see aruande lugeja esimese mulje sinu ettevõttest. Paljud juhid peavad tegevusaruannet kohustuslikuks lisaks, kuid tegelikult on see vähemalt sama oluline kui bilanss või kasumiaruanne. Just tegevusaruande põhjal saab pank, partner, investor või muu huvitatud osapool esmase mulje ettevõtte juhtimisest, hetkeseisust ja tulevikust.
5 praktilist sammu, mis teevad sinu ettevõtte tegevusaruande väärtuslikumaks ja tagavad parema vastavuse äriseadustikuga:
- Kirjelda, millega ettevõte päriselt tegeleb.
Liiga üldsõnaline selgitus jätab lugeja oletama. Pane kirja põhitegevus ja olulisemad toote- või teenusgrupid.
- Selgita, mis mõjutas majandusaastat.
Lugeja ootab praktilisi näiteid: hindade muutus, nõudluse muutus, ilmastikumõju või muud olulised asjaolud.
- Too välja tehtud investeeringud.
Kirjelda lühidalt, millesse investeeriti ja miks. See näitab ettevõtte arengusuundi ja pikaajalist mõtlemist.
- Ära pelga põgusalt kirjutada ka sellest, mis on plaanis lähitulevikus.
Nii näitad, et ettevõtte tegevus on sihikindel ja läbimõeldud, kinnitad jätkusuutlikkust ja näitad huvitatud osapooltele, et ettevõte soovib areneda.
- Lisa kolm kuni viis lihtsat finantssuhtarvu.
Suhtarvud aitavad lugejal majandusaasta aruandes esitatud numbritest kiiremini aru saada ja finantsseisu mõista.
Mis jääb tavaliselt kirja panemata?
Tegevusaruannet koostades on oluline kontrollida vastavust avalikustamise nõuetele, mis on sätestatud raamatupidamise seaduse §-s 24.
Kõige sagedamini jäetakse tegevusaruandes kajastamata informatsioon uurimis- ja arendustegevuste projektide kohta ning nendega seotud väljaminekud aruandeaastal ja järgmistel aastatel. Kui sellist kulutust ei ole aruandeaastal toimunud ning ei plaanita ka järgneval aruandeaastal, tasub see just nii ka kirja panna, sest see on ainuke võimalus seadusest tuleneva avalikustamisnõude täitmiseks. Lisaks jäetakse tihti kajastamata ka raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisus või majandustegevuse tsüklilisus ning valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvad riskid. Nende puudumisel on oluline seda tegevusaruandes kirjeldada.
Juhul kui omakapitali suurus ei vasta äriseadustikus sätestatule või käibevara on väiksem kui lühiajalised kohustused, tuleb see info kindlasti ka tegevusaruandes avalikustada. Oluline on lisada, milliseid tegevusi planeeritakse ettevõtte likviidsuse parandamiseks ning omakapitali taastamiseks nii aruandeaastal kui ka tulevikus. Lisaks on audiitorid kokku puutunud olukordadega, kus ettevõte on majandusaasta jooksul omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid või osasid, aga see on jäetud tegevusaruandes kirjeldamata.
AI-assistendid aitavad avalikustamisnõuete täitmist kontrollida
Enne tegevusaruande koostamise lõpetamist tuleks üle vaadata raamatupidamise seaduses kajastatud kohustuslikud avalikustamise punktid. Kui mõni kohustuslikuna toodud punkt ei kohaldu sinu ettevõttele, siis too see info välja. Just nii on kõikide nõutud osade avalikustamise kohustus täidetud.
Kindlasti ära unusta, et kui sinu ettevõttel on auditikohustus, kehtivad raamatupidamise seaduse kohaselt ka täiendavad nõuded, mida tuleb tegevusaruandes kajastada. Enne aruande esitamist tasub seadusest tulenevad informatsiooni avalikustamise nõuded üle kontrollida. Selleks on Grant Thornton Baltic töötanud välja AI-assistendid, mis aitavad kiirelt tuvastada võimalikud puudujäägid aruandes ja vastavad RTJ-e puudutavatele küsimustele.
Eesti finantsaruandluse assistent
Aastaaruande avalikustamisnõuete kontrolli assistent
Kas muudad oma ettevõtte järgmise tegevusaruande selgemaks ja mõjusamaks?
