Teavituskohustus

Paljud ettevõtjad ei pruugi teada oma teavituskohustusest

Paljudel ettevõtetel on kohustus teavitada rahapesu andmebürood juhul, kui nad plaanivad muudatusi juhtkonnas või omanikeringis, kuid tihti ei ole ettevõtjad sellest teadlikud.

1. juulil 2014 jõustus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, mis tõi kaasa muudatusi seoses ettevõtete registreerimise või tegevuslubade taotlemisega majandustegevuse registris. Paljud ettevõtjad leidsid, et nende jaoks on uus regulatsioon vabam, sest nad ei pea enam esitama iga-aastaseid kinnitusi oma tegevusaladel tegutsemise kohta või kadus neil oma majandustegevuse registreerimise kohustus sootuks. Samas on palju ettevõtteid, kellele tõi uus regulatsioon kaasa tegevusloa omamise kohustuse. Seda eelkõige ettevõtete puhul, kes tegutsevad finantseerimisasutustena või kes pakuvad usaldusfondide ja äriühingute teenuseid.

Finantseerimisasutused ning usaldusfondide ja äriühingute teenuste pakkujad

Finantseerimisasutused on muuhulgas valuutavahetusteenuse pakkujad, makseteenuse pakkujad, investeerimisühingud jms. Lisaks veel muud ettevõtted, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on näiteks laenutehingud, liisingutehingud, tagatis- ja garantiitehingud, vara valitsemine ja investeerimisalane nõustamine, samuti klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud. Seaduses toodud loetelu on veel pikem, kuid juba eelnevast on selge, et finantseerimisasutuseks kvalifitseerumiseks ei pea ettevõte olema pank, vaid finantseerimisasutustena käsitletakse ka paljusid nõustamisteenuseid pakkuvaid ettevõtteid.

Usaldusfondide ja äriühingute teenuste pakkujateks loetakse selliseid ettevõtteid, kes oma tegevuses osutavad vähemalt ühte järgmistest teenusest:

  • äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine;
  • tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise korraldamine;
  • asukoha, tegevuskoha või postiaadressi kasutamise võimaldamine ja sellega seonduvate teenuste pakkumine;
  • seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse esindajana tegutsemine või teise isiku määramine sellele positsioonile;
  • aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise korraldamine.

 

Eeltoodud loetelu sisaldab mitmeid tegevusi, mis on tavapärased paljude nõustamisettevõtete puhul.

Rahapesu andmebüroo teavitamise kohustus

Eelnevalt kirjeldatud ettevõtetel peab teenuste osutamiseks olema tegevusluba, kuid lisaks on neil kohustus teavitada rahapesu andmebürood muudatustest, mis puudutavad juhtkonna koosseisu, prokuriste, tegelikku kasusaajat või omanikke.

Arvestades, et sellistele ettevõtetele tegevusloa väljastamisel kontrollib rahapesu andmebüroo, et eelkirjeldatud isikud vastaks seaduses sätestatud nõuetele, st neil puudub kehtiv karistus riigivõimu vastase, rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Kui vastavate isikute hulgas toimub muutusi, soovib ka rahapesu andmebüroo sellest teada saada. Veelgi enam, nii majandustegevuse seadustiku üldosa seadus kui ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus sätestavad, et vastava tegevusloa alusel tegutsev ettevõte on kohustatud rahapesu andmebürood teavitama eelkirjeldatud isikute ringis planeeritavatest muudatustest vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist.

Muudatusest saab rahapesu andmebürood teavitada nii, et ettevõtja esitab majandustegevuse registris majandustegevuse muutmise kavatsuse teate. Juhul, kui muudatus on tehtud ilma eelneva teavitamiseta, tuleb rahapesu andmebürood siiski teavitada ka juba tehtud muudatusest. Seda saab samuti teha majandustegevuse registrisse majandustegevuse muutumise teate esitamisega.

Võimalik kopsakas trahv

Kui teavitamise kohustusega ettevõtja ei teavita rahapesu andmebürood plaanitavatest või juba läbiviidud muudatustest juhtkonnas, prokuristide, tegelike kasusaajate või omanike hulgas, siis võimaldab seadus sellisele ettevõttele trahvi teha kuni 32 000 eurot.

Senine praktika on näidanud, et rahapesu andmebüroo on käitunud pigem leebelt ning on esmalt ettevõtet teavitanud tema kohustusest muudatustest informeerida ning ei ole kohe trahvima asunud. Samas arvestades, et selline regulatsioon on kehtinud juba enam kui aasta, siis pole välistatud, et rahapesu andmebüroo muutub tulevikus karmimaks. Seega tasub vastava tegevusalal tegutsevatel ettevõtjatel oma teavituskohustust meeles pidada.