Majandusaasta aruande koostamise meelespea

Aasta hakkab otsi kokku tõmbama ja koos sellega algab ka aruandluse hooaeg. Et majandusaasta aruanne valmiks pingevabalt ja õigeks ajaks, panime kirja olulisemad sammud ja soovitused, mida ette valmistada, millal tegutseda ja millist infot raamatupidaja ootab.

Aruande esitamise tähtaeg ja protsess

Majandusaasta kestab tavapäraselt 12 kuud (raamatupidamise seaduse (RPS) § 13) ning aruande esitamiseks on antud kuus kuud. Seega kui ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.12.2025, on aruande esitamise tähtaeg 30.06.2026.

Majandusaasta aruande koostamist ei maksa jätta viimasele minutile – parim aeg ettevalmistustega alustada on juba praegu. Planeeri koos oma raamatupidajaga realistlik ajakava, et kõik vajalikud tegevused, inventuurid ja kontrollid saaksid õigel ajal tehtud. Nii kulgeb aruande koostamine rahulikult ja see saab kindlasti tähtajaks esitatud.

Aastaaruande koostamise protsess koosneb üldjuhul järgmistest sammudest:

• raamatupidamise aastaaruande koostamine sh saldode kontroll, inventuurid, juhtkonna hinnangute ülevaatamine jms.
• tegevusaruande koostamine (kui see on nõutud);
• aruande heakskiitmine juhtkonna poolt;
• audiitorkontroll (kui see on seadusega ette nähtud või juhtkond peab seda vajalikuks);
• kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine;
• aruande esitamine e-äriregistrile.

Majandusaasta aruandele esitatavad nõuded 

Majandusaasta aruandele esitatavad nõuded sõltuvad ettevõtte suurusest ja kategooriast. Raamatupidamise seadus jagab raamatupidamiskohustuslased sõltumata nende juriidilisest vormist nelja rühma: mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjateks. Samal põhimõttel on jagatud ka konsolideerimisgrupid väikesteks, keskmisteks ja suurteks. Vastavalt nendele kategooriatele ning lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standarditest (vt täpsemalt Raamatupidamise Toimkonna juhendist 15) on majandusaasta aruandele ja avalikustatavale lisainfole kehtestatud erinevad nõuded – mida suurem ettevõte, seda põhjalikum peab olema esitatav teave.

Oluline on teada, et ettevõte liigitatakse uude suuruskategooriasse ja selle aruandlusnõuded muutuvad siis, kui ta ei vasta senise kategooria kriteeriumidele kahel järjestikusel aruandekuupäeval (RPS-i § 2 lg 6). See põhimõte aitab tagada, et aruandlus muutub üksnes püsivate muudatuste korral, mitte ajutiste kõikumiste tõttu.

Ettevõtja kategooria ja aruande koosseis

RPS-i § 3 järgi määratakse aruande koosseis ettevõtja suuruse alusel.

* 4 põhiaruannet on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne.

** Kestlikkusaruandluse nõuded rakenduvad järk-järgult aastatel 2024–2028, alustades suurimatest ja avaliku huvi ettevõtetest ning laienedes järk-järgult ka väiksematele finants- ja avaliku huvi üksustele. Selle kohta on täpsem info leitav RPS-i § 24 lõigetest 2–6 ja § 62 lõigetest 18–21.

*** Väiksema kategooria ettevõtja võib alati raamatupidamist korraldada ja majandusaasta aruannet esitada vastavalt suurema kategooria ettevõttele kehtivatele nõuetele.

Millist infot ootab aastaaruande koostamiseks raamatupidaja?

Majandusaasta aruande koostamise käigus tuleb põhjalikult läbi vaadata ettevõtte varade ja kohustiste saldod ning veenduda nende õigsuses ja väärtusele vastavuses. See tähendab nii inventuuride tegemist kui ka hinnangute andmist, et raamatupidamise andmed kajastaksid ettevõtte tegelikku olukorda.

Raha ja pangakontod

Bilansipäeva seisuga tuleb inventeerida nii kassa- kui ka pangasaldod, sh vajadusel ümber hinnata välisvaluutas olevad summad. Kui ettevõttel on audiitorkontrolli kohustus, tasub aegsasti tellida pankadest ametlikud kinnituskirjad. Sularahakassa olemasolul tuleb teha ja dokumenteerida kassa inventuur.

Lisaks tuleks üle vaadata tähtajalised deposiidid – kui nende tähtaeg saabub kolme kuu jooksul pärast bilansipäeva, kuuluvad need raha ja raha ekvivalentide hulka. Pikema tähtajaga hoiused tuleb seevastu kajastada finantsinvesteeringutena.

Nõuded ostjate vastu

Aasta lõpus on mõistlik klientidele aegsasti saata saldokinnitused, et kontrollida nõuete vastavust ning tuvastada võimalikke erinevusi. Nõuete vanuselise analüüsi põhjal tuleks hinnata ostjatelt laekumata arvete laekumise tõenäosust ning allahindluse vajadust. Kui osa nõudeid võib osutuda ebatõenäoliselt laekuvaks, peab juhatus selle kohta vormistama põhjendatud kirjaliku otsuse.

Varud

Varud tuleb inventeerida aruandeaasta bilansipäeva (või sellele võimalikult lähedal oleva kuupäeva) seisuga ning tulemused dokumenteerida inventuuri aktis. Inventuuri käigus tuleb maha kanda kasutuskõlbmatud või aegunud varud ning teha allahindlused nende artiklite osas, mille bilansiline väärtus on suurem kui nende neto realiseerimisväärtus.

Samuti tuleb üle vaadata kirjed „kaup teel“ ja ettemaksed varude eest. „Kaup teel“ hõlmab olukordi, kus omandiõigus on juba üle läinud, kuid kaup pole veel saabunud – siin tuleb arvestada tarneklauslitega. Ettemaksete puhul tuleb veenduda, et need on tegelikult makstud, vajadusel tuleks võrrelda saldot kauba tarnijaga. Oluline on dokumenteerida juhtkonna hinnangud olukordades, kus tarne või omandi üleminek on bilansipäeva lähedal.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Põhivara tuleb inventeerida aruandeaasta bilansipäeva seisuga ning dokumenteerida inventuuri tulemused. Inventuuri käigus tuleb hinnata, kas varad on endiselt kasutuses ja kas nende amortisatsioonimäärad vastavad tegelikule kulumisele. Vajadusel tuleb korrigeerida amortisatsiooniperioode, kanda maha varad, mis on muutunud kasutuskõlbmatuks, või teha allahindlusi varadele, mille väärtus võib olla langenud. Selleks tuleb juhtkonnal teha varaobjekti suhtes kaetava väärtuse test.

Finantsinvesteeringud

Finantsinvesteeringute (nt hoiused, aktsiad/osad, fondiosakud, võlakirjad, krüptovarad, kuld või muud omakapitaliinstrumendid) puhul tuleb veenduda, et aruandeaastal soetatud ja müüdud finantsinvesteeringute kohta on olemas tehingutega seonduvad dokumendid.

Samuti tuleks bilansipäeva seisuga hankida väärtpaberikontode jmt keskkondade väljavõtted, investeeringuobjekti aruanded ja koostada kirjalikud juhatuse hinnangud põhjenduste ning analüüsidega väärtuse muutuste kohta – nende põhjal saab raamatupidaja kajastada vajalikud ümberhindlused ning allahindlused raamatupidamises.

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse

Vaadake üle tütar- ja sidusettevõtete nimekiri ning esitage raamatupidajale nende majandusaasta aruanded. Soetusmaksumuses kajastatud investeeringute puhul tuleb hinnata, kas bilansis kajastatud väärtus peegeldab endiselt investeeringu tegelikku seisu.

Kui tütar- või sidusettevõtte majandusseis on muutunud, võib olla vaja teha investeeringute allahindlusi. Samuti tuleks veenduda, et kõik vajalikud andmed ja aruanded on raamatupidajale kättesaadavad, eriti juhul, kui ettevõte kuulub konsolideerimisgruppi.

Kui tütar- või sidusettevõte on enne bilansipäeva otsustanud dividende jaotada, siis tuleb sellekohane otsus esitada ka raamatupidamisele dividendinõude kajastamiseks.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringute puhul tuleb hinnata nende õiglase väärtuse vastavust turutasemele. Õiglases väärtuses kajastatavate kinnisvarainvesteeringute korral tuleb koostada või tellida uus väärtushinnang ning aastaaruandes avalikustada selle aluseks olnud eeldused ja hindamismeetodid.

Kui ettevõte kajastab kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, tuleks neid käsitleda sarnaselt põhivaraga: kontrollida vara seisukorda, kasutusotstarvet ja kasuliku eluea realistlikkust. Allahindlusele viitavate märkide ilmnemisel tuleb teha vara väärtuse test.

Välja antud ja saadud laenud

Laenude puhul on oluline veenduda, et laenulepingud oleksid sõlmitud, vajadusel pikendatud ning esitatud ka raamatupidajale. Kontrolli, et kõik intressid oleksid arvestatud vastavalt lepingutingimustele ning kajastatud õigel aruandeperioodil. Laenu- ja intressisaldod tuleks kooskõlastada vastaspoolega saldokinnituste teel. Lühi- ja pikaajaline laenujääk tuleb jagada bilansis õigetele kirjetele vastavalt maksegraafikutele.

Välja antud laenude puhul tuleb hinnata nende laekumiste tõenäosust ning vajadusel kaaluda allahindluse reservi moodustamist. Saadud laenude puhul tuleb üle vaadata ka eritingimused ning veenduda, et neid poleks rikutud. Avalikustatava info jaoks on vaja kokku koondada info tagatiste, käenduste, garantiide, laenude alusvaluuta ning intresside kohta.

Kapitali- ja kasutusrent

Aastaaruande koostamisel tuleb üle vaadata kõik rendilepingud ja hinnata, kas need on õigesti liigitatud kapitali- või kasutusrendiks vastavalt RTJ 9 „Rendiarvestus“ nõuetele. Kapitalirendina käsitletakse lepinguid, kus renditava vara olulised riskid ja hüved on üle läinud rentnikule, kasutusrendi puhul jäävad need rendileandjale.

Rentnik peab kontrollima, et bilansis oleksid kapitalirendi varad ja kohustised õigesti kajastatud ning kasumiaruandes esitatud vastavad amortisatsiooni- ja intressikulud või kasutusrendi puhul rendikulud. Rendileandja peab kapitalirendi korral kajastama nõuet rentniku vastu, kasutusrendi puhul jätkub vara kajastamine bilansis ning tulu jaotub lineaarselt rendiperioodi peale laiali.

Kohustised ja eraldised

Kohustiste ülevaatus aitab vältida olukorda, kus mõned kohustised on kajastamata.  Eelkõige tuleks veenduda, et kõik tarnijatele tasumata summad, ostjatelt saadud ettemaksed, maksuvõlad, töötasude ja puhkusereservide arvestused ning muud võlad on bilansis õigesti kajastatud. Vajadusel tuleb suuremate saldodega tarnijate saldod vastaspoolega kinnitada. Ostjate ettemaksude puhul tuleb veenduda, et need on bilansipäevaks reaalselt laekunud ning on saadud tulevikus osutatava teenuse või üleantava kauba eest. Maksuvõlad tuleb kooskõlastada maksuameti väljavõttega ning töötasu võlgnevus peab vastama palgalehele. Veenduma peaks ka selles, et puhkusekohustus oleks inventeeritud – puhkusereservi arvestuses olev inimeste arv vastaks töötajate arvule ning ei sisaldaks aegunud puhkusi.

Kui ettevõttel võib olla kohustusi, mille täitmise aeg või ulatus pole veel täpselt teada – näiteks garantiieraldised, koondamishüvitised, tulemustasud, kohtuvaidlustega seotud summad vms – tuleks moodustada vastavad eraldised. Eraldiste moodustamine tuleb juhatusel kirjalikult otsustada ja põhjendada, tuginedes olukorra parimale hinnangule aruande koostamise hetkel.

Välisvaluutatehingud ja -saldod

Kui ettevõte teeb tehinguid välisvaluutas, tuleb need ümber arvestada Eestis ametlikult kehtivasse vääringusse, kasutades tehingupäeva valuutakurssi. Aruandekuupäeval hinnatakse välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised (nt raha, nõuded, laenud, võlad) ümber vastavalt bilansipäeva kursile ning tekkivad kursivahed kajastatakse kasumiaruandes valuutakursi kasumi või kahjumina.

Mitterahalistest varadest ja kohustistest hinnatakse ümber vaid need, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil (nt kinnisvarainvesteeringud, bioloogilised varad, finantsinvesteeringud), kasutades õiglase väärtuse määramise päeva valuutakurssi. Soetusmaksumuse meetodil kajastatavaid varasid ja kohustisi (nt ettemaksud, varud, finantsinvesteeringud, materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad) aruandekuupäeval ümber ei hinnata — need jäävad tehingupäeva kursiga.

Sihtfinantseerimine

Kui ettevõte on aruandeperioodil saanud toetusi, projektipõhiseid vahendeid või muud sihtotstarbelist rahastust, tuleb vastavad lepingud ja otsused esitada raamatupidajale koos selgitustega nende kasutamise ja tingimuste kohta. Oluline on hinnata, kas sihtfinantseerimisega seotud tingimused on aruandeperioodi lõpuks täidetud – sellest sõltub, kas tulu kajastatakse juba aruandeaasta kasumiaruandes või edasi lükatult tulevastel perioodidel. Viimasel juhul kajastub sihtfinantseerimine tingimuste täitumiseni bilansis kohustisena.

Omakapital

Aruande koostamise eel tuleb kindlasti kontrollida, et ettevõtte omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele ja ei oleks negatiivne. Kui omakapital on alla seaduses nõutud määra, peab juhatus tegevusaruandes selgitama, mida kavatsetakse omakapitali taastamiseks teha.

Samuti on oluline üle vaadata kõik omakapitali liikumised: sisse- ja väljamaksed, jaotatud kasum (sh jaotatavad dividendid, kohustusliku reservkapitali eraldised), omandatud või tagatiseks võetud oma aktsiad või osad jms. Samuti tuleb veenduda, et nende kajastamine on vastavuses tehingute algdokumentidega.

Kindlasti peab olemas olema osanike/aktsionäride kirjalik otsus eelmise majandusaasta aruande kinnitamise kohta.

Tulude ja kulude periodiseerimine

Majandusaasta aruande koostamisel tuleb järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kajastatakse kulud samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. See tähendab, et müügitulu ja sellega seotud kaubakulu peavad olema omavahel kooskõlas – tulu kajastatakse siis, kui kaup või teenus on kliendile üle antud ning riskid ja hüved on üle läinud.

Kauba müügi puhul sõltub tulude kajastamise hetk sageli tarneklauslitest, mis määravad, millal omandiõigus ja riskid müüjalt ostjale üle lähevad. Kui omandi üleminek toimub alles pärast bilansipäeva, ei tohi müügitulu ega kaubakulu veel aruandeperioodil kajastada.

Tingimuslikud varad ja kohustised

Raamatupidajat tuleb teavitada kõigist potentsiaalsetest varadest ja kohustistest, mis ei kajastu bilansis, kuid mille kohta tuleks aastaaruandes infot avalikustada. Sellisteks olukordadeks võivad olla näiteks käimasolevad kohtuvaidlused, garantiilepingud, juhatuse liikmete töölepingu lõpetamisega seotud kompensatsioonid või muud lepingulised kohustused, mille realiseerumine sõltub tulevastest sündmustest.

Tehingud seotud osapooltega

Kuna raamatupidamise aastaaruande lisades tuleb avalikustada informatsioon seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute kohta, on aastaaruande koostamise käigus oluline kaardistada kõik seotud osapooled – need on isikud või ettevõtted, kes on aruannet koostava ettevõttega seotud sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Seega tuleks raamatupidajale esitada seotud osapoolte nimekiri ning ülevaade nendega tehtud tehingutest ja saldodest, sh laenud, müügid, ostud, nõuded, kohustised, töötasud jmt.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidajat on oluline teavitada ka kõigist olulistest bilansipäevajärgsetest sündmustest, mis võivad mõju avaldada raamatupidamise aastaaruandes esitatud informatsioonile või mis vajavad aruandes täiendavat selgitamist. Nt olulised mittetavapärased tehingud, suuremad laenutehingud, kohtuvaidlused, vaidlused klientidega/tarnijatega oluliste tulude ja kulude asjus, ühinemis- ja jagunemisplaanid, aset leidnud olulised pettused või seaduserikkumised, oluliste otsustega nõukogu ja aktsionäride/osanike koosolekute protokollid.

Tegevusaruanne

Tegevusaruanne on majandusaasta aruande osa, mille eesmärk on anda terviklik ülevaade ettevõtte tegevusest, majandustulemustest ja olulisematest arengutest, aidates aruande lugejal mõista ettevõtte tegevuse sisu ja tulevikuväljavaateid. Tegevusaruande koostamine on ettevõtte juhatuse, mitte raamatupidaja kohustus.

Tegevusaruandes tuleb kirjeldada vähemalt järgnevat:

• ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad, toote- ja teenusegrupid;
• juhtimis- ja organisatsioonistruktuur, sh välisriikides tegutsevad filiaalid;
• aruandeaastal tehtud ja lähitulevikus kavandatavad olulisemad investeeringud;
• uurimis- ja arendustegevuse projektid ning nendega seotud kulud;
• olulised sündmused aruandeperioodil ja pärast bilansipäeva, mis võivad mõjutada järgmiste aastate tulemusi.

Kui ettevõtte aruandeid auditeeritakse, tuleb lisaks kirjeldada:

• tegevuskeskkonna üldise arengu, äritegevuse hooajalisuse ja majandustsüklite mõju ettevõtte tulemustele;
• olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
• finantsriske ja nende maandamise põhimõtteid (nt valuuta-, intressi- ja tururiskid);
• peamisi finantssuhtarve koos nende arvutamise metoodikaga.

Suurettevõtted ja avaliku huvi üksused peavad lisaks andma ülevaate:

• ettevõtte immateriaalsetest ressurssidest (nt teadmus, tehnoloogia, kaubamärgid) ja nende rollist väärtuse loomisel;
• mitmekesisuspoliitikast juhtimises ja selle rakendamise tulemustest.

Need, kel on tegevusaruande osana kohustus koostada ka kestlikkusaruanne, peavad selles käsitlema ettevõtte tegevuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimismõjusid vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standarditele (ESRS).

Täpne nimekiri tegevusaruandes avalikustatavast minimaalsest infost on toodud raamatupidamise seaduse §-s 24.