Raamatumidamisstandard

Eesti Finantsaruandluse Standardis plaanitakse muudatusi

Mart Nõmper
Autor:
insight featured image

2025. aasta alguses võttis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) vastu rahvusvahelise finantsaruandluse standardi uuendatud tervikteksti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (IFRS SME). See on aluseks Eesti Finantsaruandluse Standardile (EFS), mis on sätestatud Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ). Uuendatud IFRS SME terviktekst tingib ka EFS-i ja RTJ-ide ülevaatuse ja uuendamise.

Planeeritavad muudatused ei ole suured, vaid põhiliselt tehnilist laadi ja jõustuvad aruandeperioodidele, mis algavad 2027. aastal ja hiljem. Raamatupidamise Toimkonna juhendid on saadaval nende kodulehel. Kuni veebruari lõpuni ootab Raamatupidamise Toimkond tagasisidet uuendatud juhendite kohta. 

Juhendites RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ ning RTJ 14 „Mittetulundusühingud ja sihtasutused“ muutmisvajadust ei esinenud ja need jäävad plaanide kohaselt kehtima varasemal kujul.

RTJ 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted“, RTJ 2 „Nõuded informatsiooni esitlusviisile raamatupidamise aastaaruandes“, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“, RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“, RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“, RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“, RTJ 9 „Rendiarvestus“, RTJ 12 „Sihtfinantseerimine“, RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ ning RTJ 16 „Teenuste kontsessioonikokkulepped“ muudatused on tehnilist-täpsustavat laadi.

Sisulisemad muudatused on tehtud RTJ-ides 4, 7, 10 ja 11. 

RTJ-is 4 „Varud“ on oluline muudatus seoses tagastusõigusega kaupade müügi kajastamisega. Praktikas mõjutab see ehk enim internetis toimetavate B2C jaemüüjate raamatupidamisarvestust. Nimelt kui ostjal on lepingujärgne õigus kaup teatud perioodi jooksul tagastada, kajastab müüja müügi hetkel kaubad, mille tagastust eeldatakse, tagastatava varana (ja teeb vastava korrigeerimise kaubakulus). Tagastatav vara esitatakse bilansis varude koosseisus ning seda mõõdetakse vara müügieelses bilansilises maksumuses, millest on lahutatud mis tahes eeldatavad kauba tagastamisega seotud kulud (kaasa arvatud tagastatavate kaupade väärtuse võimalik vähenemine). Iga aruandeperioodi lõpus vaadatakse üle hinnang kaupade tagastamise tõenäosuse kohta ning selle muutumisel korrigeeritakse vastavalt nii tagasimaksekohustist kui ka tagastatava vara bilansilist maksumust. Tagasimaksekohustise muutus kajastatakse tulus ning tagastatava vara muutus kaubakuluna kasumiaruandes. Vaata ka sellega seonduvat muudatust tulude kajastamises RTJ 10-s.

Bioloogilisi varasid käsitlev RTJ 7 sisaldab hulgaliselt täpsustavaid muudatusi, mis peaksid aitama juhendit senisest paremini rakendada. Tähelepanelikult tuleks bioloogiliste varade RTJ-i rakendamisel vaadata juhendi lõpus olevaid näidiseid, sest osade bioloogilise varaga seotud tehingute kajastamine raamatupidamises muutub varasemaga võrreldes.

RTJ 10 „Tulu kajastamine“ sisaldab olulist muudatust nende jaoks, kes müüvad kaupu koos tagastamisõigusega. Kehtiva RTJ 10 järgi pidi müüja kajastama müügitulu täies summas ning moodustama hinnangulise eraldise võimalike tagastuste summas. Pärast planeeritava muudatuse jõustumist tuleks müüjal tagastamisõigusega kaupade müügi hetkel kajastada: 

  • müügitulu ulatuses, mille osas kaupade tagastust ei eeldata (st mitte enam kogu müügi summas), 
  • tagasimaksekohustis saadud või saadava tasu ulatuses kaupade eest, mille tagastust eeldatakse ja 
  • tagastatav vara (ja vastav korrigeerimine kaubakulus) kaupade osas, mille tagastust eeldatakse, mõõdetuna vara müügieelses bilansilises maksumuses, millest on lahutatud mis tahes eeldatavad kauba tagasisaamise kulud (kaasa arvatud tagastatud kaupade väärtuse võimalik vähenemine). 

Uut kajastamist selgitab eraldi näide RTJ 10 lõpus. Vaata ka seotud muudatust varude kajastamises RTJ-is 4. 

RTJ-is 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“ on paar olulist muudatust, mis puudutavad omandatud osaluse soetusmaksumuse määramist.

Nimelt: 

  • ei kajastata enam omandamisega seotud otseseid väljaminekuid (nõustajatele makstud tasud, due diligence’i tasud, notaritasud, riigilõivud ja muud kulutused, ilma milleta ei oleks tehing tõenäoliselt aset leidnud) omandatud osaluse soetusmaksumuses, vaid nende tekkimise perioodi kasumiaruandes kuluna; 
  •  juhul kui osaluse omandamisel makstav tasu sõltub teatud lisatingimustest, siis hilisemaid ostuhinna korrigeerimisi ei kajastata enam omandatud osaluse soetusmaksumuse korrigeerimisena, vaid kasumiaruandes, tasuna emiteeritud omakapitaliinstrumentide puhul omakapitalis.