Audit

Andeks, kas teil on veel ruumi? Ei, kõik on täis!

Mart Nõmper
Autor:
insight featured image
Artikli teemad

Just need read Ivo Linna repertuaari kuuluvast laulust „Viis viimast“ on paslikud iseloomustama suhtlust audiitorit otsiva ettevõtja ja audiitori vahel. Ettevõtjad peavad majandusaasta aruande auditeerijat tikutulega otsima, sest audiitoreid on aasta-aastalt vähemaks jäänud, kuid töömaht muudkui kasvab. Lisaks teeb muret audiitorettevõtete töö halvenev kvaliteet.

Alustame algusest ehk sellest, miks audiitoritele on tööd juurde tulnud. Viimaste aastate kõrge inflatsioon on kasvatanud ettevõtete käibeid ja bilansimahtu ning seetõttu on aina rohkem ettevõtteid, kes peavad tellima oma majandusaasta aruandele kas auditi või ülevaatuse. Samuti on lisandunud uusi auditiliike, näiteks jätkusuutlikkuse (ESG) audit. Seda, kas ettevõttel tuleb tellida audit, ülevaatus või mitte kumbki, saab lihtsalt ja kiirelt kontrollida auditikalkulaatori abil.

Teiseks näeme, et audiitorite arv väheneb. Eestis on audiitortegevuse registri andmetel praegu 339 vandeaudiitorit ja 117 audiitorettevõtjat. Kolme aasta taguse ajaga võrreldes vastavalt viie ja 14 võrra vähem. Audiitori ameti pidajate arv väheneb, sest audiitori tööle esitatakse aina keerulisemaid nõudeid, samuti seetõttu, et 1990. aastatel tegevust alustanud audiitorid on aktiivsest tööelust tagasi tõmbumas.  

Auditite kvaliteet teeb muret

Kui nüüd ettevõtja asub otsima nõela heinakuhjast, ei peaks uisapäisa palkama esimest vaba ametimeest või -naist, vaid uurima tausta. Audiitori valikul on tähtsad kriteeriumid tema kvalifikatsioon, usaldusväärsus, kättesaadavus ja kogemus. Kuidas aga teada saada, kas silma jäänud audiitor on usaldusväärne ning teeb oma tööd korralikult ja tähtajaks? Üks võimalus on vaadata audiitortegevuse järelevalve nõukogu iga-aastase audiitorühingute kvaliteedikontrolli tulemusi.  

Arvestades, et audiitoreid on sadu, ei kontrollita igaüht igal aastal. Näiteks perioodi 2023/2024 korraline kvaliteedikontroll tehakse 32 audiitorettevõtja juures. Järelevalve tulemusi vaadates teeb muret asjaolu, et kasvab nõudeid mitte järginud audiitorite arv. Perioodi 2022/2023 kvaliteedikontrolli tulemused 34 audiitorettevõtja kohta näitavad, et neist vaid 5 sai hindeks „rohelise“, 6 „kollase“, 15 „oranži“ ja 8 „punase“*. Eelmisel perioodil oli „rohelisi“ rohkem ning „oranže“ ja „punaseid“ vähem: 9 „rohelist“ (nende seas ka Grant Thornton Baltic), 14 „kollast“, 4 „oranži“ ja 4 „punast“.

Ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus mureneb

Arvestades, et audiitor kinnitab ettevõtte finantsaruannete vastavust teatud reeglitele ja tagab, et aastaaruannet lugedes saab organisatsiooni majanduslikust seisust kõigis olulistes osades õiglase pildi, on väga murettekitav, kui finantsaruandeid pole osatud või jõutud adekvaatselt analüüsida. Sel moel kahandab audiitorite kehv töö ka Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust.

Olukorra parandamiseks saavad üht-teist ette võtta nii kliendid, audiitorid kui ka seadusandja. Klientidele ehk ettevõtjatele saan soovitada nõudlikkust audiitori töö suhtes, samuti tasub analüüsida, kas 31. detsembriga lõppev majandusaasta on ettevõtte jaoks kõige sobivam. Kuna 95% ettevõtetest on valinud oma majandusaasta lõpuks kalendriaasta lõpu, langeb majandusaasta aruannete koostamise ja auditeerimise koormus ühele ja samale perioodile. Kui aga rohkemate ettevõtete ja organisatsioonide majandusaasta lõpeks mõnel muul kuupäeval, võimaldaks see raamatupidajate ja audiitorite koormust aasta lõikes hajutada ja teha paremat koostööd. 

Audiitorbüroodele soovitan sisse viia sisemise kvaliteedikontrolli ja panustada inimeste järjepidevasse koolitamisse. Seadusandjalt aga ootan audiitortegevuse seaduse ajakohastamist. Vandeaudiitorite kogemuse põhjal on praegu audiitorkontrollis liiga väiksed ettevõtted, seetõttu oleks vaja tõsta ettevõtete ja organisatsioonide majandusaasta aruannete kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid. Samuti vajaks korrigeerimist audiitorkontrolli sisemine piirmäär ehk tase, millest alates läheb nõrgemat kindlustunnet väljendav ülevaatuse töövõtt üle suuremat kindlustunnet andvaks auditiks. Audiitorkogu on vastavad ettepanekud rahandusministeeriumile esitanud ja ministeerium on asunud teemaga tegelema. 

*Kvaliteedikontrolli tulemusel annab  audiitortegevuse järelevalve nõukogu töörühm hinnangu audiitortegevuse kvaliteedi kohta:  „roheline“ – audiitorteenuse kvaliteet vastab nõuetele; „kollane“ – audiitorteenuse kvaliteedis esinesid vähemolulised puudused, täiustamine nõutav; „oranž“ – audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav; „punane“ – audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav.