Siirdehinnad

Üldine õiguslik raamistik

• Turuväärtuse põhimõtte järgmise kohustus seotud isikute vahelistes tehingutes on kehtestatud tulumaksuseaduse §-s 8. Siirdehinna regulatsioon kohaldub maksumaksja tehingutele nii Eesti seotud isikust ettevõtetega kui ka piiriüleste tehingute korral (nt tehing kontserni tütarettevõttega välisriigis).
• Rahandusministeeriumi 10.11.2006 määrus nr 53 „Seotud isikute vaheliste tehingute väärtuse määramise meetodid” sätestab siirdehindade ja seotud osapoolte vaheliste tehingute määramise ja dokumenteerimise üksikasjaliku õigusraamistiku.
• Rahandusministeeriumi määrus nr 53 kohaldamisel on soovitatav järgida OECD siirdehindade määramise rahvusvahelisi suuniseid, kuivõrd need suunised ei ole määrusega vastuolus.
• Maksuhalduri nõudmisel tuleb siirdehindade dokumentatsioon Maksu- ja Tolliamet esitada 60 päeva jooksul.
• Seotud isikute vahelise tehingu hinna (siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (tehingu turuväärtus) maksustatakse tulumaksuga määras 20/80, millele lisandub 0,06% intressi päevas, arvutatuna alates maksukohustuse tekkimisele järgnevast päevast.
• Suurkontserni riikidepõhise aruande (CbC report) esitamise regulatsioon on Eestis  kehtiv alates 2017. aastast.

Siirdehindade metoodikad

• Eesti aktsepteerib kõiki standardseid siirdehindade määramise meetodeid: sealhulgas võrreldava hinna meetodit, edasimüügi hinna meetodit, kulupõhist meetodit, jagatud kasumi meetodit ja tehingupõhise tootluse meetodit. Lisaks lubab seadus kasutada alternatiivseid meetodeid, kui eeltoodud meetodeid ei saa tehinguga seotud asjaolude tõttu usaldusväärselt rakendada.

Enesehinnang

• Maksumaksja on kohustatud avalikustama (igakuiselt esitatavates maksudeklaratsioonides), kui maksumaksjale on teada, et tehingu hind seotud isikuga erineb selle turuväärtusest, ja maksma tulumaksu siirdehinna ja turuhinna erinevuselt (maksumäär 20/80). Üldteave seotud osapooltega tehtud tehingute kohta tuleb avalikustada majandusaasta aruandes, mis koostatatakse kuue kuu jooksul alates ettevõtte majandusaasta lõpust.

Dokumentatsiooni koostamise kohustus

• Siirdehindade dokumentatsioon koosneb kolmest osast: põhitoimikust, kohalikus toimikust ja riikidepõhisest aruandest (CbC report).
• Detailse siirdehinna dokumentatsiooni (põhitoimik ja kohalik riigipõhine toimik) koostamise nõu laieneb järgmistele isikutele:
  • residendist krediidiasutusele, kindlustusseltsile ning väärtpaberibörsil noteeritud äriühingule;
  • kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik;
  • residendist äriühingule, kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem;
  • mitteresidendile, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem.
• Kui eeltoodud nõuded ei ole täidetud, peab maksumaksja dokumenteerima tehingud seotud isikutega vastavalt tavapärastele majandustehingute dokumenteerimise nõuetele, kuid peab siiski olema võimeline tõendama siirdehinna vastavust turuväärtusele.
• Maksuhalduri nõudmisel tuleb siirdehindade dokumentatsioon Maksu- ja Tolliamet esitada 60 päeva jooksul.
• 2017. aastal kiitis Eesti parlament heaks seaduse, millega kehtestati üle 750 miljoni euro suuruse konsolideeritud tuluga rahvusvahelistele ettevõtetele riikidepõhine aruandluskohustus (Country-by-Country Reporting (CbCR)) .

Siirdehinna dokumentatsiooni sisu

• Maksumaksjad, kellele kohaldub detailse siirdehinna dokumentatsiooni koostamise nõue, peavad maksuhaldurile tema nõudmisel esitama dokumendid, mis jagunevad järgmiselt:

1. • rahvusvahelist kontserni puudutavad dokumendid, mis moodustavad põhitoimiku;
   • Eesti residendist juriidilise isiku või Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseva mitteresidendi ning tema tehtud tehingute kohta käivad dokumendid, mis moodustavad riigiomased dokumendid.

• Rahandusministeeriumi 10.11.2006 määrus nr 53 kohaselt võib põhitoimiku koostada kontserni iga tegevusharu kohta eraldi ja see peab sisaldama järgmist teavet:

1. • kontserni äritegevuse ülevaadet, milles kirjeldatakse ka äristrateegias eelmise majandusaastaga võrreldes aset leidnud muutusi;
   • kontsernisiseste omandisuhete kirjeldust (ema-, tütar- ja sidusühingute skeem) ning kontserni liikmete tegevuse ülevaadet, eelmise majandusaasta jooksul kontserni struktuuris ja kontserni liikmete tegevuses toimunud muutuseid;
   • üldist teavet kontrollitud tehingutes osalevate sidusettevõtjate ja kontrollitud tehingute kohta – tehingute liiki (materiaalne või mittemateriaalne vara, teenused) ning tehingute väärtusi;
   • kontrollitud tehingute raames täidetud ülesannete ja võetud riskide ülevaadet ning eelmise majandusaastaga võrreldes aset leidnud muutuseid;
   • ülevaadet kontsernile kuuluvast mittemateriaalsest varast;
   • kontserni siirdehindade turuväärtuse määramise poliitika kirjeldust;
   • kulude jagamise kokkulepete ja siirdehindu käsitlevate eelotsuste nimekirja.

• Riigiomased dokumendid täiendavad põhitoimikut ja need peavad sisaldama järgmist teavet:

1. • maksumaksja tegevuse kirjeldust, mis kajastab ka äristrateegias eelmise majandusaastaga võrreldes aset leidnud muutusi;
   • maksumaksja tehtud kontrollitud tehingute kirjeldust – kaupade müügimahtu ja osutatud teenuste väärtust, üüritud ja renditud varade mahtu, mittemateriaalse vara kasutamisest ja üleandmisest saadud tulu, laenudelt saadud ja makstud intressi, muutuseid kauplemistingimustes ja olemasolevate kokkulepete muudatusi;
   • kontrollitud tehingute ja võrreldavate tehingute analüüsi – vara ja teenuste kirjeldust, tegevusanalüüsi, tehingutingimusi, majanduslikke tingimusi, äristrateegiaid, võrreldava tehingu andmetes tehtud korrigeerimisi;
   • selgitust siirdehindade määramise meetodi või meetodite valimise põhjuste ja kasutamise viisi kohta;
   • võimaluse korral asjaomaseid siseseid ja väliseid võrdlusandmeid ning viiteid võrreldavate tehingute allikatele.

• Eesti põhi- ja riigiomase dokumendi nõuded vastavad olulises osas OECD standarditele, kuigi kehtiva määruse regulatsioon ei peegelda kõiki OECD soovitusi ja suuniseid, mis on 2017. aasta juhendmaterjalis vastu võetud.
• Nõutavate dokumentide hulk ja detailsus peab vastama konkreetse tehingu asjaoludele ja tehingu hinnale ning need peavad olema piisavad tõendamaks siirdehinna vastavust turuväärtusele.
• Kui dokumendid on koostatud võõrkeeles, võib maksumaksja maksuhaldurile esitada võõrkeelsed dokumendid. Maksuhaldur võib aga nõuda dokumentide tõlkimist eesti keelde, määrates tõlke esitamiseks mõistliku tähtaja.
• Maksumaksjal on õigus esitada lisaks koostatud siirdehinna dokumentatsioonile ka täiendavaid dokumente juhul, kui need tõendavad, et siirdehind vastab turuväärtusele.

Kõrgendatud riskiga tehingud

• Maksuametite siirdehindade kontrolli ressurss on eeldatavasti suunatud sinna, kus riigil on maksutulust ilmajäämise risk suur.
• Sellise riski esinemise indikaatoriteks enamasti näiteks seotud osapoolte suured tehingumahud, tehingute regulaarsus, pidev ettevõtte kahjumi raporteerimine või finantsnäitajate oluline erinevus võrreldavate ettevõtete või majandusharu keskmisega võrreldes.
• Samuti teatud tüüpi tehingud (nt finantstehingud, maksed intellektuaalse omandi kasutamise eest, juhtimisteenused, ettevõtte võõrandamine, kulude jagamis kokkulepped), seotud osapoole asukoht madala maksumääraga jurisdiktsioonis, ettevõtte kõrge laenukoormus, aga ka maksumaksja puudulik siirdehindade dokumentatsioon ja koostöövalmidus, mis viitab läbimõeldud siirdehindade poliitika puudumisele organisatsioonis.

Maksukohustus ja trahvid

• Seotud isikute vahelise tehingu hinna (siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (tehingu turuväärtus) maksustatakse tulumaksuga määras 20/80, millele lisandub 0,06% intressi päevas, arvutatuna alates maksukohustuse tekkimisele järgnevast päevast.
• Dokumentatsiooni tähtajaks esitamata jätmise eest on võimalik määratav rahatrahv juriidilise isikule 3200 eurot. Maksumaksjat võib valeandmete esitamise eest karistada ka kriminaalmenetluse korras rahatrahviga kuni 16 miljonit eurot.

• Eestis puudub siirdehinna eelkokkulepe sõlmimise võimalus maksuhalduriga (Advanced Pricing Arrangements)
• Kui siirdehind erineb turuväärtusest ning maksuhaldur kasutab tulumaksu määramisel turuväärtust, tekib seotud isikute topeltmaksustamine. Topeltmaksustamist saab kõrvaldada, kui maksuhaldur korrigeerib vastavalt ka teise tehingupoole kasumit.
• Taotlus topeltmaksustamise kõrvaldamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul alates esimesest teatest tegevuse kohta, mille tulemuseks on või võib olla topeltmaksustamine.
• Rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamise menetluse algatab maksuhaldur Euroopa Liidu liikmesriigi maksuhalduriga seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni 90/436/EMÜ alusel või kolmanda riigi maksuhalduriga, kui Eesti on sellise riigiga sõlminud välislepingu, mis sätestab teabevahetuse ja vastastikuse kokkuleppe menetluse võimaluse.

• Maksuskeemide alase teabevahetuse direktiiviga (EL) 2018/822 (nn DAC6 direktiiv) kehtestati kohustus teatada maksuhaldurile piiriülestest skeemidest, mis võimaldavad  agressiivset maksuplaneerimist,  vara  tegeliku  kasusaaja  peitmist  või raskendavad  pangakontode alast teabevahetust. Skeemidest peavad teada andma isikud, kes need oma äritegevuse raames on välja on töötanudv või osalenud nende väljatöötamisel.

Tekkis küsimusi?