Alates 1. jaanuarist 2027 muutub tagastamisõigusega kaupade müügitulu kajastamine. Ettevõtted peavad senisest enam arvestama sellega, kui palju müüdud kaupadest võidakse tagastada.
Muudatus puudutab eelkõige ettevõtteid, kelle äritegevuses on kaupade tagastamine tavapärane, näiteks e-poode.
Uue Raamatupidamise Toimkonna Juhendi (RTJ) 10 punkti 20 kohaselt võib müügihetkel kajastada müügitulu ainult selles ulatuses, mille puhul kaupade tagastamist ei eeldata.
Eeldatavalt tagastatavate kaupade eest saadud või saadaolev tasu tuleb kajastada tagasimaksekohustisena. Samuti tuleb kajastada õigus tagastatavad kaubad tagasi saada ja korrigeerida vastavalt kaubakulu.
See tähendab, et müügitulu kajastamisel muutub oluliseks juhtkonna hinnang: kui suur osa müüdud kaupadest tõenäoliselt tagastatakse?
Hinnangu koostamisel tuleks lähtuda ettevõtte varasemast tagastamiskogemusest. Vajaduse korral tuleb arvestada ka erinevate kaubagruppide tagastamismustreid, müügitingimusi ja muid asjaolusid, mis võivad tagastamiste osakaalu mõjutada.
Näiteks oletame, et e-pood müüb kaupu 100 000 euro eest. Varasema kogemuse põhjal tagastavad kliendid keskmiselt 10% ostetud kaupadest. Kui see hinnang on ka praegustes tingimustes põhjendatud, kajastab ettevõte müügituluna 90 000 eurot ja ülejäänud 10 000 eurot tagasimaksekohustisena. Lisaks tuleb arvestada tagastatavate kaupadega seotud vara ja kaubakulu korrigeerimisega.
Samas ei tohiks varasemate perioodide keskmist tagastusprotsenti automaatselt kasutada. Näiteks võib uue kaubagrupi lisandumine või müügitingimuste muutumine tähendada, et senine tagastamiskogemus ei anna enam piisavalt täpset pilti.
Juhtkonna hinnang peab olema realistlik, põhjendatud ja dokumenteeritud. Oluline on, et ka hiljem oleks võimalik aru saada, millistele andmetele ja eeldustele hinnang tugines ja kuidas kasutatava tagastusprotsendini jõuti.
Samuti ei ole hinnang ühekordne otsus. Uue teabe ilmnemisel tuleb seda vajaduse korral ajakohastada.
Uue RTJ 10 rakendumise eel tasub üle vaadata, kas ettevõttel on piisavalt andmeid kaupade tagastamise kohta ja kas nende põhjal saab koostada usaldusväärse hinnangu.
Peamine muudatus on lihtne: väljastatud arvete summa ei pruugi võrduda kajastatava müügituluga. Müügitulu sõltub ka sellest, milline osa müügist jääb juhtkonna hinnangul lõplikuks.
Juhtkonna hinnangute kujunemisest, dokumenteerimisest ja nende mõjust finantsaruannetele olen pikemalt kirjutanud ka artiklis „Juhtkonna hinnangud finantsaruannetes“.
Kasutatud allikad: RTJ 10 „Tulu kajastamine“, alates 01.01.2027 rakenduva redaktsiooni punkt 20(a); RTJ 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted“, punktid 74–78.
Et olla kursis majanduses toimuvaga, saada õigeaegselt infot seadusemuudatustest ja olulisematest arengusuundadest meie teenustevaldkonnas, tellige meie uudiskiri.
Millal peab tütarettevõtte konsolideerima? Kas tütarettevõtte olemasolu tähendab konsolideerimiskohustust? Vaata, millal tuleb koostada konsolideeritud aruanne ja milliseid erandeid saab kasutada.
Tehisintellekt ei ole auditis enam tulevikuteema, vaid igapäevane tööriist. Juba praegu aitab tehisintellekt audiitoritel andmeid kiiremini töödelda, mahukaid dokumente analüüsida ja võimalikke ebakõlasid märgata. Kliendi jaoks on aga sama oluline teada, milleks tehisintellekti kasutatakse ja kuidas on tema andmed seejuures kaitstud.
Edukas audit eeldab enamat kui korrektseid dokumente ja tähtaegadest kinnipidamist. Loe, kuidas kliendi ja audiitori hea koostöö aitab vältida arusaamatusi, säästa aega ja saavutada kvaliteetse auditi.
