Tööandja vabatahtliku haigushüvitise võimalust ei kasutata piisavalt

15.05.2024 jõustus seadusemuudatus, mis annab tööandjatele võimaluse maksta töötajatele vabatahtlikku haigushüvitist senisest soodsamatel tingimustel. Muudatus on seni saanud suhteliselt vähe tähelepanu, kuid selle rakendamine võimaldab tööandjatel oluliselt panustada töötajate heaolusse. 

Grant Thornton Balticu palgaarvestuse ekspertidena näeme uute klientidega koostööd alustades sageli, et vabatahtliku haigushüvitise võimalus on seni kasutamata ning palgaarvestuse ja maksuarvestuse seadistused ei vasta täielikult kehtivatele õiguslikele nõuetele, mistõttu jäävad tööandjatel kasutamata seadusest tulenevad soodustused.

Vabatahtliku haigushüvitise puhul on tööandjal võimalik maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt kuni 100% töötaja keskmisest kalendripäevatasust (varasema 70% asemel). Hüvitiselt tuleb kinni pidada üksnes tulumaks.

Varasem regulatsioon (kehtis alates 01.07.2023) võimaldas tööandjal sotsiaalmaksuvabalt hüvitada ainult haiguse teise ja kolmanda päeva 100% ulatuses. Esimese haiguspäeva tasu maksustati kõikide tööjõumaksudega.

Seadusemuudatus võimaldab tööandjal vabatahtlikku haigushüvitist maksta järgnevalt:

• Töövõimetuslehe korral on tööandjal võimalik hüvitada sotsiaalmaksuvabalt 1.–8. haiguspäev 100% keskmisest töötasust. Alates 9. haiguspäevast maksab Tervisekassa hüvitist 70% ulatuses ja tööandjal on võimalus hüvitada täiendavalt 30% keskmisest tasust sotsiaalmaksuvabalt.  
• Raseda haiguslehe korral maksab Tervisekassa hüvitist alates teisest haiguspäevast määraga 70%. Tööandjal on võimalik hüvitada esimene haiguspäev 100% ulatuses ning järgnevad päevad 30% ulatuses sotsiaalmaksuvabalt. 
• Tööõnnetuse, kutsehaigestumise või kuriteo takistamise tõttu tekkinud haigestumise korral maksab Tervisekassa hüvitist alates teisest päevast 100% ulatuses. Tööandja võib hüvitada esimese haiguspäeva keskmise töötasu 100% ja sotsiaalmaksuvabalt.  
• Hoolduslehe korral maksab Tervisekassa hüvitist alates esimesest päevast 80% ulatuses ning tööandjal on võimalik hüvitada täiendavalt 20% keskmisest töötasust sotsiaalmaksuvabalt.

Keskmine kalendripäeva töötasu arvutatakse eelneva kuue kuu andmete põhjal. Selleks liidetakse töötaja eelneva kuue kuu jooksul väljateenitud töötasud ning jagatakse need sama perioodi kalendripäevade arvuga, millest on maha arvatud puudutud päevad. Puudumisteks loetakse töölepingu seaduse § 19 alusel eemal oldud kalendripäevi.

Näide  
Töötaja viibib töövõimetuslehel 10 päeva  
Eelneva 6 kuu töötasu kokku: 6000 eurot  
Kalendripäevi eelneval 6 kuul: 183  
Puudutud päevad: puhkus 14 päeva, haigus 9 päeva  

Keskmine kalendripäevatasu:  
6000 / (183 – 14 – 9) = 37,50 eurot  

Tööandja hüvitis brutosummana:  

• 1.–8. päev: 37,50 × 8 = 300 eurot  
• 9.–10. päev: 37,50 × 2 × 30% = 22,50 eurot  

Vabatahtlikku haigushüvitist maksustatakse üksnes tulumaksuga. Hüvitiselt ei arvestata sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ega kogumispensioni makseid.

Residentidest töötajate puhul deklareeritakse vabatahtlik haigushüvitis TSD lisal 1 koodiga 24.  
Mitteresidentide puhul deklareeritakse hüvitis piirmäära ulatuses TSD lisal 2:  

• töötajal väljamakse liigiga 129  
• ametnikul liigiga 130
• juhatuse liikmel liigiga 157  

Kui tööandja otsustab säilitada töötajale haiguslehe ajal täismahus töötasu ja makstav summa ületab keskmist töötasu , maksustatakse ületav osa kõikide tööjõumaksudega.

Ületav osa deklareeritakse vastavalt väljamakse liigile:

• residentidel TSD lisal 1 liikidega 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23,
• mitteresidentidel TSD lisal 2 liikidega 120, 121 või 122 ning juhatuse liikmel liigiga 157.  

Vabatahtliku haigushüvitise korrektseks rakendamiseks on tööandjatel ja palgaarvestajatel vaja hinnata kriitiliselt seniseid palgaarvestuse protsesse ning tagada, et kasutatavad lahendused toetaksid kehtivat regulatsiooni.

Eelkõige tuleks:

• üle vaadata palgaarvestuse tarkvara maksustamise ja hüvitiste seadistused,
• tagada piirmäära sisse mahtuva hüvitise ja piirmäära ületava tasu selge eristamine,
• automatiseerida keskmise töötasu arvutused, et vähendada vigade riski ja tagada piirmäärade järjepidev jälgimine.

Grant Thornton Balticu palgaarvestuse ja maksunõustamise spetsialistid aitavad tööandjatel hinnata olemasolevaid palgaarvestuse seadistusi, tuvastada võimalikud riskid ning tasuda vabatahtlikku haigushüvitist kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. Vajadusel toetame ka palgaarvestuse tarkvara seadistamist ja protsesside korrastamist, et tööandjad saaksid seadusest tulenevaid võimalusi maksimaalselt ja turvaliselt kasutada.