Autor: Maili Torma

Te küsite, kas internetis kasutatavatel küpsistel muud nime ei olegi? Ei, nende ametlik nimetus ongi küpsised (cookies) ja nad on väike tekstifail, mille veebilehitseja automaatselt kasutatavasse seadmesse salvestab ja mis seejärel salvestatakse arvuti kõvakettale.

Küpsised ei loe sinu arvuti kõvakettal olevat teavet või muude osapoolte küpsiseid, vaid nad on üks tehnoloogiatest, mis jälgib inimese käitumist veebis.

Ettevõtetele ja asutustele, eriti neile, kel on veebis ostu-, tellimis- või taotluste esitamise keskkond, on küpsised vajalikud selleks, et nad saaksid inimesele ostlemise või avalduse esitamise lihtsamaks teha. Näiteks kui oled veebipoes ostlemas ja järsku meenub, et veel on vaja kolmandat ja neljandat asja, siis on just küpsised need, mille abil juba ostetud asjad ostukorvi edasi jäävad ning ei unune.

Lisaks aitavad küpsised ettevõttel oma klienti veebis paremini tundma õppida. Näiteks saab veebilehe külastajate põhjal lehe statistikat teha, jälgida, mis külastajaid huvitab, mida nad kõige rohkem vaatavad, ning pakkuda külastajatele esmajärjekorras neid huvitavaid teenuseid ja tooteid. Digiturunduses on küpsised ja muud jälgijad seega vajalikud abilised.

Küpsised saab olemuselt jagada kolmeks: funktsionaalsed, statistilised ja turunduslikud. Veel saab nad jagada esimese osapoole ja kolmanda osapoole küpsisteks.  

Funktsionaalsed küpsised on vajalikud veebilehe toimimiseks. Nende kasutamiseks ei pea veebilehe külastajalt nõusolekut küsima, kuid mitte-funktsionaalsete küpsiste kasutamiseks peab. Esimese osapoole küpsiseid kogub veebileht, kus külastaja viibib, kolmanda osapoole küpsised nn jälitavad internetikasutajaid erinevatel veebilehtedel.

Nõusoleku küsimise vajadus tuleneb e-privaatsuse ehk küpsiste direktiivist (2002/58/EÜ), millest rääkisime lähemalt e-privaatsust puudutavas artiklis  ja Äripäeva raadiosaates. Direktiiv on juba neljandat aastat uuendamisel ja see muudetakse üldmääruseks, et täiendada isikuandmete kaitse üldmäärust (2016/679/EÜ). 2019. aasta oktoobris tegi Euroopa Kohus otsuse, millega täiendati e-privaatsuse direktiivi nõuet küpsiste kasutamiseks nõusolekut küsida omakorda nõudega, et nõusoleku küsimine peab vastama IKÜM-i nõuetele. See tähendab, et nõusoleku küsimine peab olema spetsiifiline, vabatahtlik ja nõusoleku tagasivõtmine peab olema sama lihtne kui selle andmine. Spetsiifiline tähendab, et nõusolekut saab küsida konkreetsele andmete töötlemisele, näiteks uudiskirja saatmisele või turundusküpsiste kasutamisele, kuid mitte üldiselt kasutustingimustele või privaatsusteatele, kus on kirjas, et kasutaja annab nõusoleku oma andmeid ükskõik kuidas kasutada. Vabatahtlik tähendab, et e-poest pesumasina ostmiseks ei pea ma nõus olema privaatsusteatega või turundusküpsistega.

Ülemaailmse privaatsusõiguste kaitse nõuete karmistumise tagajärjel lüüakse hingekella ka kolmanda osapoole küpsistele. Chrome’i veebibrauser keelab veebilehitsejas kolmanda osapoole küpsised, mis on küll pikka aega oodatud sündmus, kuid mõjutab kogu digiturunduse elutsüklit.  

Järgmises uudiskirjas räägime digiturunduses toimuvatest muutustest. Näiteks e-privaatsuse direktiivist, samuti sellest, mida ülemaailmne turundusorganisatsioone ühendav IAB ja Euroopa andmekaitse inspektsioonid arvavad digiturunduse suundadest.

Teema kõnetab Teid?

Võtke meiega ühendust!