Raamatupidamine on alati olnud ettevõtte süda – vaikne, aga oluline mootor, mis võimaldab meil mõõta, usaldada ja juhtida keerukat majandustegevuse süsteemi. See mootor võimaldab ettevõtetel kapitali kaasata, oma tegevust suunata ja teadlikke otsuseid langetada.
Korras raamatupidamine tagab, et kõik tehingud on korrektselt kirjas, seaduseid järgitakse ning juhtidel on adekvaatne pilt oma organisatsiooni rahalisest seisust. Aastakümneid peeti raamatupidamist eelkõige tehniliseks ja korduvaks tegevuseks: arvete, kviitungite ja palgalehtede haldamiseks. Tänapäeval teevad aga masinad suure osa sellest, mida varem tegid inimesed käsitsi. See muudab paratamatult ka raamatupidaja rolli. Enam pole põhjust küsida, kas tehnoloogia valdkonda mõjutab, vaid mõelda, milline saab olema inimliku tarkuse roll maailmas, kus masinlik täpsus on peaaegu enesestmõistetav.
Kui heita pilk ajalukku, on raamatupidamine arenenud paralleelselt ühiskonna ja tehnoloogia kasvuga. Antiikajal märgiti savitahvlitele vilja ja kariloomade arvestust, keskajal tõi kahekordse kirjendamise süsteem revolutsiooni, mis pani aluse tänapäevasele raamatupidamisele. 20. sajandil muutusid finantsosakonnad professionaalsemaks koos maksusüsteemide keerukamaks muutumisega. Arvutite tulek tegi bilansi ja kasumiaruande koostamisest tundide, mitte päevade töö.
Erilise murrangu tõi 1983. aastal turule tulnud Lotus 1-2-3 – üks esimesi laialt kasutatud tabelarvutusprogramme, mis võimaldas teha korraga nii arvutusi, graafikuid kui ka andmehaldust. See oli tohutu revolutsioon, sest kõik numbrid ja valemid said automaatselt uuendatud ning varem käsitsi tehtud töö maht vähenes kordades. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses asendas selle Microsoft Excel, mis muutus kiiresti standardiks. Excel andis võimaluse luua keerukamaid makrosid, teha analüüse ja kujundada aruandeid, mis said peagi ärijuhtide igapäevaseks tööriistaks.
21. sajandi alguses tulid turule esimesed pilvepõhised raamatupidamistarkvarad. Kui varem olid programmid seotud konkreetse arvuti või serveriga, siis nüüd tekkis võimalus programmidele ligi pääseda kõikjalt, kus oli internet. Pilvetarkvara andis ettevõtjatele võimaluse näha ettevõtte finantsseisu reaalajas, siduda pangaandmed otse raamatupidamisega ja teha koostööd raamatupidajaga olenemata asukohast.
Pilvepõhine raamatupidamine on muutnud täielikult viisi, kuidas finantsandmeid hallatakse ja neile ligi pääsetakse. Veelgi enam: praegused lahendused suudavad kuvada finantsinfot reaalajas, aga tulevik toob lisaks prognoosid ja mudeldamise.
Reaalajas ja turvaline ligipääs finantsinfole võimaldab ettevõtte juhtidel teha teadlikke otsuseid igal ajal ja igast kohast. Pilvepõhistele lahendustele üleminek on muutnud otsustusprotsessid tõhusamaks ja kiiremaks ning teinud raamatupidamisest juhtimise strateegilise tööriista.
Automatiseerimise võidukäik on ilmne. Masinad võtavad järjest enam üle kõik korduvad ja reeglitepõhised tegevused: arvete sisestamise, maksuaruannete koostamise, andmete sobitamise ja regulatiivse kontrolli. Eestis saab saata maksudeklaratsioone otse tarkvarast maksuametisse ilma ühegi eraldi failita. Samal ajal on süsteemid pidevalt vastavuses seadusemuudatustega ja hoiatavad kohe, kui mõni tehing ei vasta nõuetele.
Üha enam kuuleme näiteid, kuidas AI ei ole pelgalt idee, vaid muudab raamatupidamist siin ja praegu. Forbesi analüüs toob esile, et AI suudab töödelda suuri andmehulkasid, automatiseerida rutiinseid ülesandeid, nagu andmesisestus, pangakonto võrdlus ja ühildamine ja arvekoodide määramine, ning tuvastada müügi- või kulumustrite põhjal pettusi. Uuringud toovad juba näiteid ettevõtetest, kes tänu AI toega töövoogudele suudavad võrreldes varasemaga hallata oluliselt rohkem kliente ilma töötajate arvu suurendamata.
Samuti on näiteid, kus generatiivne AI ja Intelligent Document Processing (IDP) integreeritakse, et saavutada “end-to-end” automatiseerimine kulude ja kulutuste haldamisel. Ühes uuringus näidati, et selline lahendus vähendas vigu ja kuludokumentide töötlemise aega üle 80% ning kasvas kasutajate rahulolu. Finantsarvestuse ERP-süsteemides on välja töötatud generatiivseid AI agente, mis suudavad dünaamiliselt planeerida töövooge, koordineerida alamagente ja optimeerida protsesse reaalajas – tulemuseks on tööaja vähenemine kuni 40% ja veamäärade langus 94%.
AI-start-up Basis tõi turule tehisintellekti, mis on mõeldud spetsiaalselt raamatupidajatele. Ettevõte usub, et raamatupidajad ei vaja rohkem erinevaid tarkvarasid, sest neid on juba turul piisavalt. Raamatupidajad vajavad tööriistu, mis mõistavad raamatupidamist, õpivad tundma konkreetse kliendi vajadusi, tegutsevad iseseisvalt ja suudavad teha reaalseid toiminguid. Iga raamatupidaja väärib meeskonda, mis annab tema tööle lisaväärtust. Basis on loodud selleks, et anda raamatupidajatele meeskond tehisintellekti agente, kes suudavad toime tulla erinevate raamatupidamisprotsessidega. Basis integreerub populaarsete raamatupidamistarkvaradega (nt QuickBooks, Xero) ja suudab automaatselt sisestada tehinguid ning kontrollida andmete täpsust. Esimesed edulood näitavad, et edukatel klientidel on tööaega säästetud kuni 30%.
Üha enam ettevõtteid kasutab robotprotsesside automatiseerimist (RPA) erinevates raamatupidamise töölõikudes. Coca-Cola rakendas RPA-d edukalt tarnijate arvete töötlemiseks. Automatiseerides võtmetähtsusega ülesandeid, nagu arvete kontrollimine, maksete töötlemine ja kontode kooskõlastamine, suudeti tarnijate maksete haldamise protsess sujuvamaks ja tõhusamaks muuta.
Tänu RPA kasutuselevõtule saavutas Coca-Cola märkimisväärse töötlusaegade vähenemise. Ülesanded, mis varem võtsid tunde või isegi päevi, viiakse nüüd lõpule minutitega. Lisaks täheldati inimlike vigade olulist vähenemist, mis tagas suurema täpsuse finantstehingutes. Arvete töötlemise automatiseerimine võimaldas Coca-Colal saavutada ka märkimisväärset kokkuhoidu tegevuskuludes, kuna käsitsitöö vähendamine vabastas töötajate aega, et keskenduda suurema lisandväärtusega tegevustele, nagu finantsanalüüs ja strateegiliste otsuste tegemine.
Kõik need näited kinnitavad üht: AI ei ole enam kauge tulevik, vaid meie olevik. Need tehnoloogiad ei võta ainult ära rutiinseid tegevusi – nad lubavad raamatupidajatel tõusta uuele tasemele, nii et nad saavad oma tähelepanu suunata strateegilistele valdkondadele, riskijuhtimisele, nõustamisele ja väärtuse loomisele. Samas ei tohi unustada, et AI süsteemid vajavad inimlikku ülevaatust, eetikat ja kontekstitaju – see on see koht, kus inimlik tarkus peab koos masinliku täpsusega tõeliselt särama.
Nagu Forbesi hiljutises artiklis rõhutati, pole uuendused enam pelgalt mugavus, vaid konkurentsieelis ja kaitsemehhanism. Vana tehnoloogia võib tähendada suuremat töökoormust, vigade riski ja aeglast reageerimist turu muutustele. Nüüdisaegsed lahendused võimaldavad tõhusust ja kulude kokkuhoidu, pakuvad paremat kontrolli ja riskijuhtimist ning annavad juhile reaalajas ülevaate. Need ettevõtted, kes moderniseerivad, saavad tegutseda paindlikumalt ja reageerida kiiremini. Need aga, kes uuendusi edasi lükkavad, riskivad sattuda tehnoloogilisse võlgnevusse ja jääda konkurentidest maha.
Tuleviku raamatupidaja peab olema hoopis teistsugune kui varem. Tehniline pädevus on endiselt vajalik, kuid sellest üksi ei piisa. Raamatupidaja peab olema nõustaja ja strateeg, kes mõistab andmete sisu, oskab seda selgitada ja panna laiemasse konteksti. Ta peab tundma seadusi ja vastutama otsuste eest, kuid samas olema ka loov probleemilahendaja ja tugevate sotsiaalsete oskustega. See on inimene, kes aitab juhtidel näha tervikpilti.
Inimlik vastutus ei kao kuhugi: masin võib küll koostada maksuaruande, kuid kui ettevõte teeb otsuse, mis on eetika ja seaduse piiril, peab vastutuse võtma inimene. Strateegiline mõtlemine on samuti midagi, mida masin ei tee – algoritm võib prognoosida, kuid vaid inimene mõistab, kas ettevõte peaks kasvama, hoidma likviidsust või valmistuma majanduslanguseks. Ka suhtlus ja usaldus on inimlikud omadused. Raamatupidaja on sageli see, kes tõlgib keerulised finantsnumbrid arusaadavasse keelde ja annab juhile kindluse. Ja lõpuks – loovus. Paljud probleemid nõuavad lahendusi, mis ei mahu mustvalgesse tabelisse. Just siin peitub raamatupidaja tegelik lisandväärtus.
Ka Eesti raamatupidamisteenuste turg liigub järk-järgult hübriidmudeli poole, kus automatiseerimist kasutatakse seal, kus see on kiirelt rakendatav ja annab selge tulemuse, kuid keerulisemad või eripärasemad vajadused kaetakse professionaalse inimtööga. See tähendab, et lähiaastatel näeme rohkem lahendusi, mis kombineerivad tarkvara ja raamatupidaja teadmisi, pakkudes klientidele optimaalset tasakaalu hinna, kvaliteedi ja paindlikkuse vahel.
Kokkuvõttes ei ole raamatupidamise tulevik nullsummamäng masinate ja inimeste vahel. Pigem on see sümbioos, kus masinad pakuvad täpsust, kiirust ja järjekindlust, inimesed aga lisavad strateegiat, empaatiat ja loovust. Automatiseerimine vabastab aega, et raamatupidaja saaks olla nõustaja ja strateeg, mitte ainult andmesisestaja. Edukas on see, kes oskab ühendada masinliku täpsuse ja inimliku tarkuse ning astub julgelt moderniseerimise ja uuenduste teed, mitte ei jää minevikku kinni.
Artikkel valmis raamatupidamisportaali rup.ee tellimusel.
Et olla kursis majanduses toimuvaga, saada õigeaegselt infot seadusemuudatustest ja olulisematest arengusuundadest meie teenustevaldkonnas, tellige meie uudiskiri.
