Finantsinvesteeringud on ettevõtete jaoks üha olulisem osa varade portfellist. Olgu tegemist aktsiate, võlakirjade, fondiosakute või tuletisinstrumentidega – nende korrektne kajastamine raamatupidamises on oluline nii seadusandluse järgimise kui ka usaldusväärse finantsaruandluse tagamise seisukohalt.
Mis on finantsinvesteering?
Finantsinvesteering on ettevõtte vara, mis on paigutatud teise ettevõttesse, finantsinstrumenti või muusse rahaliselt mõõdetavasse õigusesse eesmärgiga teenida tulu (nt intressi, dividendi, kapitalikasvu).
Finantsinvesteering on finantsvara, mille ettevõte omandab eesmärgiga:
- hoida seda tulususe saamiseks;
- võõrandada hiljem kasumiga.
Kajastamise aluspõhimõtted
Finantsinvesteeringute kajastamisel tuleb lähtuda kas:
- Eesti finantsaruandluse standardist (RTJ) või
- rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest (IFRS).
Ettevõte saab valida, kumba raamistikku finantsaruannete koostamisel kasutada, välja arvatud juhul, kui seadus kohustab IFRS-i kasutama (nt börsiettevõtted, krediidiasutused).
Esmane kajastamine
Kõik finantsinvesteeringud võetakse raamatupidamises esmalt arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja tehinguga otseselt seotud kulusid. Seejärel sõltub edasine kajastamine investeeringu liigist ja ettevõtte valitud arvestuspõhimõttest.
Edasise kajastamise meetodid
1. Soetusmaksumuse meetod
- Investeering jääb bilanssi ostuhinnas (vajadusel allahindlused väärtuse languse korral).
- Sobib väiksematele ettevõtetele ja mikroettevõtetele.
- Lihtsaim ja konservatiivseim lähenemine.
- Soetusmaksumuse meetodil kajastatakse nt aktsiad ja osad, kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.
2. Õiglase väärtuse meetod
- Investeering hinnatakse ümber bilansipäeva seisuga turuhinna alusel.
- Väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes.
- Sobib aktiivselt kaubeldavate väärtpaberite puhul (nt börsiaktsiad).
3. Korrigeeritud soetusmaksumus
- Finantsinvesteering kajastatakse bilansis tema algses soetusmaksumuses.
- Korrigeeritud soetusmaksumuse leidmiseks arvatakse soetusmaksumusest maha soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe amortisatsioon.
- Sobib lunastustähtajani hoitavate finantsinvesteeringute puhul (nt börsil noteeritud võlakirjad).
Lühiajalised vs. pikaajalised investeeringud
- Lühiajalised: kui investeering plaanitakse müüa 12 kuu jooksul. Mõeldud likviidsuse juhtimiseks või lühiajaliseks tulu teenimiseks.
- Pikaajalised: kui investeering on mõeldud hoidmiseks pikemaks ajaks, sageli strateegilise eesmärgiga.
Näiteks kui ettevõte ostab börsil noteeritud võlakirju, mida plaanitakse müüa mõne kuu jooksul, kajastatakse need lühiajaliste investeeringutena, isegi kui lunastustähtaeg on mitme aasta pärast.
Erisused ja tähelepanekud
Tuletisinstrumendid (optsioonid, futuurid) kajastatakse alati õiglases väärtuses.
Välisvaluutas olevad õiglases väärtuses kajastatavad investeeringud tuleb ümber arvestada eurodesse.
Praktikas esinevad vead
Toon välja ka tavapärasemad eksimused finantsinvesteeringute kajastamises, mida olen oma töös täheldanud.
- Turuväärtuse muutuste ignoreerimine, kuigi need võivad olla olulised info kasutajatele.
- Investeeringu väärtuse languse mittekajastamine – kui investeering on püsivalt väärtust kaotanud, tuleks teha allahindlus.
- Vale klassifitseerimine – pikaajaline investeering kajastatakse lühiajalisena või vastupidi.
- Õiglase väärtuse määramine ilma usaldusväärse aluseta – nt puudub aktiivne turg või sõltumatu hindaja.
- Ebajärjepidev rakendamine – mõne investeeringu puhul kasutatakse õiglast väärtust, teise puhul mitte, kuigi tingimused on samad.
- Tehingukulutusi ei võeta soetusmaksumusse nende finantsinvesteeringute puhul, mida edaspidi kajastatakse õiglases väärtuses.
- Mikroettevõtja lühendatud majandusaasta aruandes ei ole õiglase väärtuse kajastamine lubatud, tuleb kasutada soetusmaksumuse meetodit.
Kokkuvõte
Finantsinvesteeringute kajastamine ei ole keeruline, kui mõista:
- mis tüüpi investeeringuga on tegu,
- millist arvestusmeetodit kasutada,
- milline on ettevõtte suurus ja vajadused.
Õige kajastamine aitab tagada usaldusväärsed finantsaruanded ja vältida probleeme kontrollide või audiitoritega.
