Üha enam räägitakse Eestis nii era- kui ka avalikus sektoris tulemusjuhtimisest. Selles artiklis peatun pikemalt tulemusjuhtimise olulisel aspektil – eesmärkide seadmisel ja selle seosel organisatsiooni eelarve koostamise protsessiga.
Strateegilisi plaane koostatakse selleks, et fikseerida organisatsiooni juhtkonna ja omanike soovid ja arusaamad, millega ja kuidas organisatsioon tegeleb ning defineerida sihid, milleni soovitakse teatud aja pärast jõuda. Seepärast on eesmärkide sõnastamine väga oluline. Eesmärkide sõnastamisel tasub meeles pidada, et need oleksid:
Eelarve seos strateegilise planeerimisega on seotud eesmärkide realistlikkuse aspektiga.
Organisatsiooni eelarve on strateegilise planeerimise protsessis ühteaegu nii sisend kui ka väljund. Käesoleva aasta eelarve ja selle täitmise analüüs on juhtkonnale peamine infoallikas selle kohta, kus on olnud suurimad kulud ja millistest tegevustest on tekkinud olulisimad tulud. Need on aspektid, mille kohta on organisatsiooni raamatupidajal kõige parem ülevaade ning millele peab juhtkond enne uue aasta sihtide seadmist põhjalikult otsa vaatama. Seda selleks, et välja selgitada, kas on valdkondi, kus oleks võimalik saavutada kokkuhoidu või kuhu oleks vaja paigutada senisest enam ressursse, et saavutada optimaalne tulemus. Seega on juhtkonnal võimalik eelarve täitmist analüüsides seada järgmiseks aastaks sobiv fookus.
Lisaks on hästi koostatud eelarve puhul hea võimalus kasutada seda ka pettuste ennetamisel. Kui eelarves ilmnevad kahtlased anomaaliad, näiteks on kulutatud rohkem kui eelarves planeeritud, siis jooksev eelarve võrdlus tegelike tulemustega annab võimaluse sellised olukorrad kiiresti päevavalgele tuua.
Kui majanduslikku keskkonda puudutav detailne info on selge, saab juhtkond seada järgmiseks aastaks eesmärke ja teha strateegilisi otsuseid. Arvestades, et juhtkonnal peab olema n-ö suur pilt ja visioon organisatsiooni tuleviku kohta, ei saa eeldada, et nad suudaksid ise kõiki olulisi aspekte arvestada. Seetõttu ongi oluline, et strateegilise planeerimise protsessi kaasatakse juhtkonda mittekuuluvaid töötajaid, eriti raamatupidajaid.
Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on vaja realistlikku tegevusplaani, kuid tegevusplaan, millel ei ole rahalist katet, on lihtsalt tegevuste kogum, mis ei loo organisatsiooni igapäevategevusse lisaväärtust. Seetõttu oleks sellise dokumendi koostamine pelgalt aja ja raha raiskamine. Järelikult on oluline, et juba eesmärkide seadmisel mõeldaks, milliseid tegevusi on eesmärkides sõnastatud tulemuste saavutamiseks vaja lisada või muuta ning milline on sellega kaasnev kulu-tulu. Ja mis peamine – kust leida kuludeks vajalikke ressursse? Selle tarbeks on organisatsiooni raamatupidajatel juhtkonnale anda palju väärtuslikku infot.
Lisaks sellele, et pakkuda juhtkonnale konkreetsete aspektide kohta detailset infot, on juhtkonnaväliste töötajate kaasamisel eesmärkide seadmisse ja eelarve väljatöötamisse veel üks oluline põhjus. Selleks on artikli alguses märgitud hea eesmärgi üks tunnus – see, et töötajad aktsepteerivad eesmärke.
Mitmed juhtimisteoreetikud on jõudnud järeldusteni, et eesmärgid ja tegevuskavad, sh eelarveplaanid, mille väljatöötamisse on olnud kaasatud võimalikult lai töötajaskond, võetakse alluvate poolt paremini vastu ning töötajad pühenduvad seetõttu ka eesmärkide saavutamisele. Sel juhul on juhtkonnalt tulevad suunised paremini mõistetavad, kuna töötajatel on olemas taustinfo, miks eesmärgid ja tegevused just selliselt sõnastatud said. Nii saavad töötajad ka rohkem infot organisatsiooni nende valdkondade kohta, millega nad oma tööd tehes iga päev kokku ei puutu. Paraneb organisatsiooni terviklikkus ja suureneb tõenäosus, et seatud eesmärke täidetakse ning planeeritud tegevusi viiakse ellu kehtestatud eelarve piires.
Arvan, et paljud raamatupidajad panustavad südamega oma tööd tehes organisatsiooni arengu planeerimisse niigi, kuid seda ilmselt alateadlikult. Selleks, et teadvustada paremini raamatupidaja rolli organisatsiooni strateegilises planeerimises, sh eelarve koostamises, toon välja põhilised tegevused, millega saab raamatupidaja juhtkonda toetada:
