Eestis on üle 6000 ettevõtte ja asutuse, mis peavad aasta alguses jõustunud uue küberturvalisuse seaduse nõudeid järgima hakkama. Mure aga seisneb selles, et hulgal ettevõtetel pole sellest aimugi, mis tähendab, et nad pole lillegi liigutanud, selgus saatest "Kasvukursil".
1. jaanuaril 2026 jõustus Eestis küberturvalisuse seaduse muudatus, millega võeti Eesti õigusesse üle NIS2 direktiiv. Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hinnangul kasvas seeläbi nende ettevõtete ja asutuste hulk, kes peavad küberturvalisuse seadusest tulenevaid nõudeid järgima, umbes 3500-lt ligi 6500-ni.
Grant Thornton Baltic teatas 1. aprillil, et on teinud ettepaneku kaaluda Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) osalist erastamist ja luua koostöös uus infosüsteem MinuKüTS, mis aitaks ettevõtetel lõpuks aru saada, millised küberturvalisuse ja infoturbe nõuded neile tegelikult kohalduvad ja mis kohustusi nad täitma peavad.
Artikkel selgitab, kuidas ründajad kasutavad ära usaldusväärseid tehnoloogiaid – nagu OAuth ja DKIM – ja miks peab olema eriti tähelepanelik, kui meilisõnum või rakendus küsib õigusi sinu kontole ligipääsuks.
Räägime infoturberegulatsioonidest ja standarditest Eesti ärimaastikul ning sellest, millised uued regulatsioonid peagi Euroopast tulemas on.