Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Finantsinvesteeringud on ettevõtete jaoks üha olulisem osa varade portfellist. Olgu tegemist aktsiate, võlakirjade, fondiosakute või tuletisinstrumentidega – nende korrektne kajastamine raamatupidamises on oluline nii seadusandluse järgimise kui ka usaldusväärse finantsaruandluse tagamise seisukohalt.

Grant Thornton Baltic pakub palgaarvestuse protsessi kaardistust, reeglite seadistust, integratsioonide testimist, palgaarvestuse paralleelteste ja koolitust, et palgaarvestus toimiks rutiinselt ja õigesti. Loomulikult pakume ka täislahendust HR toest kuni palgateatisteni.

Uuest aastast jõustuvad Raamatupidamise Toimkonna juhendites mõned muudatused. Toimkonna liikmed kinnitasid saates "Kasvukursil", et muudatused teevad raamatupidajate tööd lihtsamaks.

2. veebruariks tuleb maksuametile esitada INF 14 lisad I–III, kus näidatakse info isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise, koolituskulude ja tervise edendamise kulude katmise kohta.

Ettevõtte raha kaitsmine ei ole ainult raamatupidamise või IT ülesanne – see on otseselt juhatuse vastutus.

Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad töökiusu kahtlusega kaasused töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad. Kuula „Kasvukursil” saadet vaimsest tervisest. Külas on Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk. Saadet juhib Lauri Leet.

Vanemraamatupidaja 6. taseme kutsetunnistus põhineb Eesti Raamatupidajate Kogu kehtestatud kutsestandardil, mis kirjeldab tööks vajalikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid. See hõlmab finants-, juhtimis- ja maksuarvestust, aruandlust, eelarvestamist ning arvestusalast nõustamist. Tunnistuse taotlemine eeldab praktilist töökogemust ja erialast täiendõpet.

Vähenenud töövõimega töötajate sotsiaalmaksu soodustus on arvestuspõhine toetus, mille puhul töötukassa tasub tööandja ühekordse taotluse alusel vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu. Soodustus arvestatakse sotsiaalmaksu kuumäära järgi, mis kehtib konkreetse arvestusperioodi (kuu) ajal.

Raamatupidamise Toimkonna juhendite kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane tagama, et majandusaasta aruandes esitatav teave on õiglane ja usaldusväärne. Selle hulka kuuluvad ka pankade poolt kontojääkide, laenude, tagatiste ja muude finantsvarade ning -kohustuste kohta antud kinnitused.

Aasta lõpp on aeg, mil iga ettevõtte juhtkond peab veenduma, et ettevõtte omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud netovara miinimumnõuetele (osaühingu puhul äriseadustiku § 176 ja aktsiaseltsi puhul § 301).

Anname ülevaate peamistest 2026. aastal jõustuvatest maksumuudatustest ning samuti 2025. aasta jooksul juba vastu võetud ja kehtima hakanud muudatustest.

Riigikogu on heaks kiitnud mitmed töösuhteid mõjutavad muudatused, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu. Siin artiklis vaatame üle need uuendused, mis nii tööandjat kui ka töötajat enim mõjutavad.

Igal ettevõttel tuleb aasta esimese kvartali jooksul koostada ja töötajatele teatavaks teha jooksva aasta puhkuste ajakava ehk tavakeeles puhkusegraafik. See pole vaid formaalsus – graafiku eesmärk on tagada töökorralduse sujuvus ja töötajate puhkusevajaduste teadlik, mõlemaid pooli arvestav planeerimine.

Majandusaasta lõpetamisel võib selguda, et ühingu omakapital (netovara) ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ja omakapitali suurust tuleb asuda seadusega kooskõlla viima. Nende teemadega pöördutakse sageli audiitorite ja advokaatide poole, kuid nende vaatenurgad on kohati erinevad. Põhjuseks on asjaolu, et raamatupidamisaruandeid koostatakse lähtuvalt tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist.

Aasta lõpp tähendab ettevõtetele finantsaruannete ettevalmistamist, kuid paljud unustavad kontrollida ühe olulise asjaolu: kas bilansipäeval on sinu pikaajaliste laenude eritingimused ehk kovenandid vastavuses pangaga lepingus kokkulepitud näitajatega?

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks. Töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.