Auditivaldkonda jõuavad paljud noored otse koolipingist. See tähendab üleminekut teoreetilisest õppetööst professionaalsesse töökeskkonda, kus tuleb hakata töötama päris ettevõtete finantsandmetega. Valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja nii tugevat järelkasvu kui ka kogenud kolleegide valmisolekut oma teadmisi ja kogemusi edasi anda. Mida tähendab noore jaoks koolipingist audititööle asumine ja kellele see valdkond sobib?
Auditis õpib noor rakendama koolis omandatud teoreetilisi teadmisi päris ettevõtete ja finantsandmete näitel. Teoreetilised mõisted seostuvad järk-järgult ettevõtete tegeliku tegevuse, tehingute ja protsessidega ning teadmised kinnistuvad praktiliste olukordade kaudu. Auditis alustades jõuab kätte uus reaalsus ja harjutusi ei lahendata enam fiktiivsete lähteandmete põhjal, vaid hinnata tuleb tegelike ettevõtete finantsaruannetes esitatud info usaldusväärsust. See eeldab tähelepanelikkust, vastutustunnet ja julgust küsida ka siis, kui vastus ei ole kohe selge. Üks parimaid edasiviivaid jõude on soov näha numbrite taha ja küsida järjepidevalt: „Miks?“ Just see aitab noorel kiiremini mõista auditi sisu ja olemust.
Audit ei õpeta lihtsalt protseduure tegema, vaid andmetest aru saama
Audit sunnib arenema. Ühegi ettevõtte auditile ei saa läheneda täpselt samamoodi nagu eelmisele. Lisaks muutuvad pidevalt nii majandusolud kui ka regulatiivsed nõuded. Ühe auditihooaja jooksul puutub assistent kokku mitme ettevõttega. Kuigi tehtavad protseduurid võivad esmapilgul tunduda sarnased, erinevad nende rakendamise kontekst ning kasutatavate andmete vorm, struktuur ja kvaliteet. Noor õpib sama valdkonda käsitlema mitmel viisil ja oma lähenemist vastavalt olukorrale kohandama.
Samal ajal mõistab ta kiiresti, et audit ei tähenda üksnes tööjuhendi järgimist, vaid on vaja päriselt aru saada, mida andmed näitavad ja miks. Seetõttu on audit justkui kiirendatud ärikool: ühe kliendi puhul võib assistent süveneda varude ja tootmise arvestusse, teise puhul müügitulusse ning kolmanda puhul investeeringutesse või laenudesse. Nii avaneb talle lühikese aja jooksul mitmekülgne vaade ettevõtete tegelikule toimimisele.
Erialastest teadmistest üksi ei piisa
Lisaks erialaste teadmiste rakendamisele arendab audititöö noores mitmeid oskusi, mida koolis sageli otseselt ei õpetata. Neist üks olulisemaid on oskus luua kliendiga professionaalne ja usalduslik koostöö. Kliendisuhtlus ei tähenda üksnes kliendilt vajalike materjalide küsimist, vaid ka auditi käigus tuvastatud vigade ja tähelepanekute selget ning taktitundelist selgitamist. Kui õppetöös keskendutakse sageli õigete vastuste leidmisele, siis audit õpetab vajalikku infot iseseisvalt otsima ning hindama selle usaldusväärsust ja asjakohasust. Samuti tuleb õppida märkama ja tunnistama enda vigu. Eksimine on õppimise loomulik osa ning oluline on osata sellest kolleegidele teada anda, vea põhjust analüüsida ja koostöös lahendus leida – viga ei ole läbikukkumine, vaid võimalus areneda.
Kõige selle kõrval arendab audit ka dokumenteerimisoskust. Tehtud töö peab olema kirja pandud nii selgelt ja põhjalikult, et ka inimene, kes ise auditi tegemise juures ei viibinud, mõistaks, milliseid andmeid kasutati, mida, kuidas ja miks kontrolliti ning millise järelduseni jõuti. Hea dokumentatsioon ei ole pelgalt tehtud sammude loetelu, vaid loogiline ja jälgitav mõttekäik, mis näitab selget seost tehtud protseduuride, saadud tõendusmaterjali ja järelduste vahel. See õpetab noort oma tööd struktureerima, olulist ebaolulisest eristama ning oma seisukohti selgelt ja põhjendatult väljendama.
Areng ei kulge kõigil sama kiirusega
Noore arenguteekond auditis algab oskusest järgida juhendeid, vormistada oma töö korrektselt ning mõista, miks konkreetseid protseduure tehakse. Tavaliselt alustatakse lihtsamatest valdkondadest ning teadmiste ja kogemuse kasvades liigutakse järk-järgult keerukamate teemadeni. Areng ei järgi kõigi puhul ühesugust ajakava – kogenud kolleegid hindavad tehtud töö põhjal, millal on noor valmis järgmisteks ülesanneteks ja suuremaks vastutuseks. Oluline on seejuures ka noore enda initsiatiiv, õppimissoov ja oskus saadud tagasisidet rakendada. Nii võivad vastutusrikkamad ülesanded lisanduda märksa varem, kui noor tööle asudes arvata oskas.
Aja jooksul ei piirdu tema roll enam ainult talle määratud ülesannete täitmisega, vaid ta hakkab juhendama uusi kolleege, jagama oma teadmisi koolitustel ning osalema auditi planeerimises ja riskide hindamises. Vastutuse suurenemine ei tähenda siiski, et noor jääks oma otsustega üksi. Tema kõrval on meeskond, kellega küsimusi arutada ja kellelt tuge saada. Audit ühendab iseseisva vastutuse ja meeskonnatöö. Igaüks vastutab oma töö kvaliteedi eest, kuid lõpptulemus sünnib kogu meeskonna koostöös.
Auditihooaja rütm on koolipingist tuttav
Audititöö on hooajaline ning see eeldab noorelt oskust tulla toime pingelisemate perioodidega. Kõige suurem töömaht langeb tavaliselt aasta esimesse poolde. See õpetab noort kiiresti oma aega planeerima, ülesandeid tähtsuse järjekorda seadma ning meeskonnaga koostööd tegema. Auditi aastaring meenutab mõneti kooliaastat, mistõttu võib otse koolipingist tulnud noorel olla selle rütmiga lihtsam kohaneda. Intensiivsemale esimesele poolaastale järgneb üldjuhul rahulikum suveperiood, mis võimaldab võtta ka pikema puhkuse. Grant Thornton Balticu näitel saab uus tsükkel hoo sisse septembris, mil alustatakse sisekoolitustega ja meeskonnaga liituvad uued kolleegid. Sellele järgneb ettevalmistusperiood, mille jooksul saavad uued töötajad rahulikumas tempos sisse elada ning koolitustel omandatud teadmisi ja töövõtteid kogenud kolleegide toel praktikas rakendada. Nii ei sisene noor kohe auditihooaja kõige kiiremasse etappi, vaid tal on aega omandada esmased kogemused ja valmistuda järk-järgult eesootavaks tööperioodiks.
Audit sobib eelkõige inimesele, kellel on initsiatiivikust, soovi pidevalt õppida ja huvi numbrite taga toimuva vastu. Esmase vihje valdkonna sobivuse kohta võivad anda teemad, mis ülikoolis kõige rohkem huvi pakkusid. Huvi finantsarvestuse, maksunduse, õiguse, statistika või ettevõtte rahanduse vastu loob auditisse sisenemiseks hea lähtekoha. Sama olulised on aga andmeanalüüsi-, suhtlemis- ja projektijuhtimisoskused ning soov mõista ettevõtete tegevust, hinnata infot kriitiliselt ja teha koostööd. Valdkonda sisenedes tuleb olla valmis suure infomahuga tööks, kiireks arenguks ja järk-järgult kasvavaks vastutuseks. Need, kes otsustavad auditi kasuks, saavad kogemused ja teadmised, mis tulevad kasuks sõltumata sellest, kuhu nende edasine karjäär viib.
