Välishindamise läbiviimisel tuleb lähtuda IIA standarditest, IIA välishindamise käsiraamatust ja töövahenditest (Quality Assessment Manual), teistest IIA soovituslikest juhendmaterjalidest ning audiitortegevuse seaduses toodud nõuetest.

Standardi 1312 – Välishindamine, kohaselt peab välishindamisi kompetentse ja sõltumatu organisatsiooni-välise ülevaatuse teostaja või töörühma poolt läbi viima vähemalt kord viie aasta jooksul. Siseauditi juht peab kõrgema juhtorganiga arutama:

  • vajadust tihedama välishindamise järgi
  • välishindaja või hindamismeeskonna kvalifikatsiooni ja sõltumatust, hõlmates ka mistahes potentsiaalset huvide konflikti

Peamised elemendid, mida siseauditi üksustes välishindamiste käigus vaadeldakse:

  • siseauditi üksuse põhimäärus;
  • vastavus IIA standarditele;
  • siseaudiitorite teadmiste ja kogemuste kogum;
  • siseaudiitorite poolt kasutatavad töövõtted ja tehnikad;
  • juhtkonna ootustele vastamine;
  • siseauditi üksuse pakutav lisaväärtus;
  • siseauditi funktsiooni ühildumine asutuse juhtimisega;
  • vastavus seadustele ja määrustele.

Täidesaatva riigivõimu asutustele kehtivas VV määruses „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ §8-12 on sätestatud välishindamise osas järgmised nõudmised

  • Kvaliteedi tagamise aluseks on siseauditi juhi poolt koostatud kvaliteedi programm, mille eesmärk on anda tippjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile põhjendatud kindlus, et siseaudit vastab nõuetele ja tegutseb tulemuslikult.
  • Programmi rakendamise eest vastutab siseauditi juht, kuid võib vastavad ülesanded delegeerida.
  • Siseauditi üksuse tegevuse tulemusi mõõdetakse programmis toodud tulemusmõõdikute alusel.
  • Kui on kuni 2 siseaudiitorit, tuleb läbi viia enesehindamine ja seada tulemusmõõdikud
  • Määrata tuleb pideva seire komponendid
  • Sisemine hindamine tuleb läbi viia 12 kuu jooksul enne välishindamist

Rahandusministeeriumi andmetel on hindamiste käigus selgunud enimlevinud puudused:

  • siseauditi üksuse põhimäärus on kaasajastamata;
  • puudub juurdepääs tippjuhile;
  • asutus arvab, et siseaudiitoritel puudub piisav teadmine põhitegevusest;
  • ebapiisav kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm;
  • puudub dokumenteeritud riskide hindamine tööplaaniks;
  • auditi tööplaan ei hõlma kogu auditiuniversumit;
  • puudub siseauditi üksuse käsiraamat;
  • tööpaberite kvaliteet on kõikuv, puudub ühtne standard;
  • auditi aruanded hilinevad (nii võrreldes plaanituga, kui ka juhtkonna arvates);
  • puudub karjääri- ja rotatsioonipoliitika;
  • auditikomitee ei osale siseauditi juhi valimisel ega tema sissetuleku määramisel;
  • ei pakuta nõuandvaid teenuseid;
  • ebapiisav kaetus IT audititega;
  • tulemusmõõdikute puudumine või vähesus.

Allikas: Siseaudiitorite infoleht, Rahandusministeeium, detsember 2011 (13)
https://www.audiitortegevus.ee/lr1/web/guest/infoleht