Edaspidi on möödapääsmatu soodustada uuendusi, teha koostööd ja suhelda ettevõtte kõigil tasandeil ning kohaneda muutustega, samal ajal kui meeskonna tulemuslikkuse mõttes on otsustav roll empaatial ja kaasatusel.
„Koroonaviirus kiirendas ka juhtimisomaduste suunamuutust empaatia, avatuse, läbipaistvuse ja kaasavuse poole,“ räägib Kim Schmidt, Grant Thornton Internationali üleilmne juht juhtimise, inimeste ja kultuuri alal. „See nihe on märkimisväärne ja pikaajaline.“
„Juhtide siht peaks olema vahetada traditsiooniline tegevuskeskne mudel paindlikuma käsitluse vastu,“ arvab Hilary Haynes, Grant Thornton Internationali üleilmne juhtimisarengu juht. „Juhtidel soovitatakse kasutada muutustest lähtuvat mõtteviisi, et häired ja katkestused enda heaks tööle panna, selle asemel, et neil järel joosta, ning näha edu laiemalt kui pelgalt majandustulemustes.“
Grant Thorntoni 2021. aasta alguses tehtud rahvusvaheline uuring (International Business Report, IBR) näitas, et 2020. aastal läks hästi ettevõtetel, kus tähtsustati just ülalmainitud omadusi. Neil läks pandeemiast tingitud proovikivide ja võimalustega silmitsi seistes hästi tänu sellele, et nad asetasid rõhu uuendustele, koostööle ja empaatiale.
„Edukad juhid kasutasid muutuste õhkkonda selleks, et kutsuda ellu ja toetada neid uuendusi, mis olid ettevõtte äritegevuse seisukohalt võtmetähtsusega,“ toob esile Grant Thornton Internationali üleilmne juht võrgustikuvõimaluste alal Francesca Lagerberg.
Keskmise suurusega ettevõtete juhtide kolm tähtsaimat tunnust on püsinud alates 2019. aasta uuringust muutumatuna. Nii Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas kui ka Aafrikas on kõige kõrgemalt hinnatud järgmisi juhtimisomadusi: võime kohaneda muutustega (44%), uuenduslikkus (43%) ja koostöö kogu ettevõtte tasandil (29%). Kuid 2021. aastal ilmnesid uued hinnatud omadused. Esile on tõusnud empaatia, mida pidas võtmetähtsusega omaduseks 22% vastanutest.
„Kui inimesi ei kohelda üksnes ärihuvisid silmas pidades ja praktiliselt, vaid ka empaatiliselt, siis tahavad nad turu elavnedes neid toetanud tööandjatele samal moel vastata,“ ütleb Lagerberg. Empaatial on tähtis roll sellise keskkonna loomisel, kus meeskonnaliikmed tunnevad end toetatuna, julgustatuna ja psühholoogiliselt turvalisena.
Veel üks hiljutises IBR-i uuringus esile tõusnud omadus on vastupidavus: see näitaja on kasvanud 2019. aastaga võrreldes neli protsendipunkti ehk 27%-ni. Pandeemia ajal on muutunud nähtavaks juhid, kes aitavad töötajail ettearvamatute ja enneolematute asjaoludega toime tulla. „Sestap ei tähenda vastupidavus üheainsa tagasilöögi üleelamist, sest tagasilööke tuleb järjepanu,“ usub Haynes. „Pigem on tegu kestliku sisemise jõuga.“
Samuti on olnud äärmiselt tähtis oskus suhelda oma meeskonnaga. „Koroonaviirus on muutnud juhtide ja töötajate suhteid,“ ütleb Schmidt. „Isegi füüsiliselt eraldi olles oleme olnud virtuaalselt koos – ning paljuski sügavamalt ja isiklikumalt. Juhid, kes võtavad selle tööviisi siiralt omaks, saavutavad üha ägenevas talentide sõjas edu.“
2021. aasta IBR-is tõusid selgelt esile suhtlemine, paindlikkus, reageerimisvõime, tundlikkus ja selgus, mis peegeldavad üleminekut nii-öelda kõvade oskuste tähtsustamiselt pehmemate omaduste soosimisele. „Meie virtuaalses üleilmastunud maailmas on keeruline luua ja hoida tõelisi suhteid,“ osutab Haynes. „Juhid peavad leidma viisi, kuidas väljendada hoolivust sõnades, vestlustes ja tegudes.“
Võttes arvesse kõiki tunnuseid, mida juhid pidasid tähtsaks oma ettevõtte aastakasvu seisukohalt kuni 2020. aasta novembrini, kujuneb nüansirikas pilt. Kui vaadata lähemalt ettevõtteid, kes suurendasid tulu, töötajate arvu või eksporti vähemalt 5% võrra, näeme nende juures ühesuguseid juhtimisoskusi.
Selles võitjate rühmas peetakse võrreldes teiste ettevõtetega tähtsamaks uuendusmeelsust, koostöö toetamist kogu ettevõttes ja võrgustikusuhete kujundamist laiemas äriringkonnas. Samuti rõhutatakse empaatiavõimet. Seega on selge, et pandeemiajärgsetes oludes vajame organisatsiooni edukaks arenguks juhte, kes just nende omaduste poolest silma paistavad.