Majandusaasta aruanne võib olla suurepärane visiitkaart ja senisest edukama äri pant, kuigi Eesti ettevõtjad ei ole nende esitamisel ülemäära aktiivsed. Eelmine aasta oli erandlik: aruandeid võis esitada tavapärasest palju hiljem ja neid saabuski õigeaegselt rohkem.

Kui varem esitas majandusaasta aruande õigeaegselt umbes 60 protsenti ettevõtetest, siis mullu esitas neid audiitorkogu juhatuse liikme ja Grant Thornton Baltic OÜ audiitorteenuste valdkonna juhi Mart Nõmperi sõnul tähtaegselt 71 protsenti. Kuigi üheks põhjuseks, miks aruandeid mullu õigeaegselt rohkem valmis saadi, võib olla nende hilisem esitamise tähtaeg, siis Nõmperi hinnangul oli selleks ka palju põhimõttelisem ajend.

Kehv aruanne annab aimu kehvast ettevõttest

”Ettevõtjad said aru, mida tähtajaline esitamine neile annab. Kui aruanne pole esitatud, maksuametile pole andmed esitatud ja ongi tekkinud maksuvõlad, siis riigipoolseid toetusi ei saa. Sellega läkski aruandlus rohkem hinda,” selgitas ta Äripäeva raadio saates "Kasvukursil", et koroonakriis on auditeerimise valdkonnas hoopis positiivseid mõjusid kaasa toonud.

Kas on mõtet ja kuidas erilise aasta aruandeid lugeda? “Aasta 2020 on olnud tohutu finantssündmus ning seal kajastuvaid numbreid on see kindlasti väga palju mõjutanud. Seepärast on mu tunnetus, et 2020. aasta aruannete juures ei peaks mitte nii palju numbrilisi tulemusi vaatama, vaid lisades avalikustatud infot: kuidas on ettevõte kohanenud, milliseid meetmeid kasutanud, kui palju viirus neid mõjutas. Numbrites on seda ka kindlasti näha, aga arusaamiseks tuleb lugeda lisasid,” õpetas Nõmper.

Investeerimisplatvorm EstateGuru on näiteks aruandluse protsessis kogenud mõlemat poolt: ühet poolt on nad ise kohuslased ja peavad aruandeid koostama ning teiselt poolt on nende argipäeva osa just aruannete analüüsimine. EstateGuru tegevjuht Mihkel Stamm kinnitas, et ei alahinda majandusaasta aruannete vajalikkust ja seejuures ka kasulikkust ettevõttele endale.

Aruanne on eputamiseks

“Ettevõttena oleme tegelikult algusest peale, ka siis kui meil polnud veel kohustust, aruandeid esitanud. Nägime seda olulise töövahendina, et tõsta oma väljapoole paistvat usaldust. Oleme aasta aastalt täpsemaks ja selgitavamaks läinud.

See aasta on veelgi olulisem märku anda, kuidas ettevõttel päriselt läks,” rääkis Stamm ning lisas, et nemad tegid möödunud aastal rekordeid. “Laenumahtudelt kasvasime 50 protsenti ning tulude pealt 80 protsenti. Meil ongi, mida sel aastal aruannetes jagada!” ütles ta.

Nõmper rõhutas samuti, et aruannete esitamist ei pea võtma kohustuse, vaid võimalusena. “Avalikustamine on võimalus iseendast rääkida ja sellest kuidas läinud on. Äripartneritele, ajakirjanikele - sa saad nende osas hoida juhtpositsiooni ja anda signaale, millest ise tahad rääkida,” rääkis ta, et kõige minimaalsema programmiga, mida seadus ette näeb, ei loo investorite silmis kindlasti usaldust.

Kuigi suured börsiettevõtted panevad juba praegu aruannetesse rohkem infot kui nõutud, siis tulevikus peavad suured ettevõtted oma aruannetes kajastama näiteks keskkonnamõju, inimõiguste järgmist, äripartnerite infot ja muud taolist. Ning seda mitte üldsõnaliselt, vaid numbriliselt kontrollitavalt – audiitor peab aru saama, kas kogu info on õige.

Peale kulude-tulude tasakaalu ka maailm paremaks

Mihkel Stamm võttis hästi kokku sellise kohustuse vajalikkuse. “Sotsiaalse vastutustundlikkuse näitamine võib tuua aruannete täitmisele lisakohustusi, aga kui me tahame päriselt maailma muuta, siis tuleb seda kuskil avaldada. Auditeerimine on selleks ainus võimalus, muidu jääbki see kõik lihtsalt turundusjutuks,” selgitas Stamm. Sellisel viisil saab näiteks ära hoida ettevõtete rohepesu.

“Kui numbriliselt näitad, et need on need konkreetsed tegevused, mida me teeme, siis sealt algavadki muutused, mis lähevad kokku suurema visiooniga,” rääkis Stamm, pidades ilmselt silmas globaalseid muutusi ja sealjuures näiteks maailma keskkonnasäästlikumaks muutmist. “Finantseering on esimene reaalne muutus. Ettevõttena võtad vastutuse selles protsessis,” lisas ta, et uued punktid aruannetes on suures pildis olulised.

Mart Nõmper selgitas, et kuigi audiitoritele on sellised muutused samuti lisakohustuseks, siis tema hinnangul saavad ja saaksid Eesti audiitorid sellega suurepäraselt hakkama. “Eesti majanduskeskkond on väga läbipaistev, samuti audiitortegevus. Meie järelvalve kodulehel on kõikide audiitorite kvaliteedid välja toodud. Vähemalt iga kuue aasta tagant on iga audiitori korraline kvaliteedikontroll,” kinnitas Nõmper.

Audiitorkogu kodulehel on samuti avalikustatud ettevõtete usaldusindeks, mis näitab kui paljud ettevõtjad said aruannetelt puhtad järeldusotsused ja kui paljudel oli audiitori poolt märkus pandud. “Kui eelmise majanduskriisi ajal seda indeksit vaadati, siis veerand auditeeritud ettevõtetest olid märkusega. Aasta aastalt on aga puhaste osakaal kasvanud. Eelmisel aastal oli pea 90% puhtalt heaks kiidetud – Eestis on aruande koostamise kvaliteet hea,” kiitis Nõmper.

Raamatupidaja on usaldusisik ja nõuandja

Tema sõnul on audiitori märkusi kaht liiki. Esiteks need, kus audiitor konkreetselt ütleb, et midagi on valesti kirjas või numbrid ei jookse kokku. Teist liiki märkused seisnevad selles, et audiitor ei suutnud auditi käigus saada piisavalt infot, et hinnata.

“Enamus Eesti ettevõtete märkusi on seotud sellega ja see ei tähenda, et ettevõtjad teevad teadlikult või teadmatusest midagi valesti. Need on seotud pigem objektiivselt raskesti hinnatavate asjadega. Näiteks pole võimalik kontrollida, kas mingi vara on seda väärt, mis kirjas. Või näiteks kas raskel ajal on ettevõte jätkusuutlik - tihti sõltub see ju tulevikust ning raske on objektiivselt kindlalt hinnata,” selgitas Nõmper.

Teenuse sisseostmisega riskid hajutatud

Edukamaks auditi läbimiseks on ettevõtjale majandusaasta aruande koostamisel abiks hea raamatupidaja. Valik on palgata omale ettevõttesse raamatupidaja või osta teenusena sisse. Grant Thornton Baltic OÜ raamatupidamise valdkonna juhi Anastasia Borovaja hinnangul on ajas mõnevõrra muutunud põhjused, miks teenust sisse ostetakse.

“Kui mõned aastad tagasi oli arusaam, et raamatupidamisteenus sobib väiksele ettevõttele seepärast, et koormus on liiga väike, et omale eraldi inimene palgata, siis täna tahavad väikesed ettevõtjad õigesti alustada. Et mängureeglid oleks algusest peale hästi paika pandud ning et pidada kellegagi nõu. Väikesed ettevõtted on täna nii kiire arenguga, et ka vajadused muutuvad ruttu. Ei pruugi olla nii, et palkan ühe inimese ja ta oskused sobivad järgnevaks viieks aastaks,” selgitas Borovaja.

Samuti võib teenuse sisse ostmisega väiksem teadmiste kadumise risk. “Kui on klassikaline vanakooli mudel – üks ettevõte ja üks raamatupidaja – siis teadmised on ühe inimese käes. Kui teed lähevad lahku või inimesega reaalselt midagi juhtub, siis võib tekkida olukord, kus mitte keegi ei oma teadmisi, aga ettevõte peab ju edasi toimima,” selgitas Borovaja.

Stamm rääkis EstateGuru kogemusest, et nemadki ostsid alustades raamatupidamise teenust sisse, kuid nüüd on neil siiski majas üks pearaamatupidaja. “Kuna meil on kontorid kuues erinevas riigis, siis ta haldab suhtlustegevust, aitab luua ühtset lähenemist ja on meie otsejoones kättesaadav nõuandja ka. Aga see ei tähenda, et me välised partnerid välja lülitame. Näiteks kui oleme Saksamaal, siis meie oma pearaamatupidaja ei pea teadma kõiki detaile ning selleks on vaja kohalikke partnereid,” tõi Stamm näite.

Kuulake saadet: 

Kuulake Kasvukursil kõiki saateid järgi meie teemalehel