Mart Nõmper
20 märts 2020
Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on:
Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes.
Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui nad on olulised.
Mõju tekkepõhisust arvestades on Eesti ettevõtete jaoks tegu mittekorrigeeriva bilansipäevajärgse sündmusega. See tähendab, et koroonaviiruse mõju aastaaruandele avalikustatakse lisades, mitte 31.12.2019 bilansis ning lõppenud aruandlusperioodi aruannetes (kasumiaruanne, rahavoogude aruanne jms).
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta infot, mida saaks kasutada majandusotsuste tegemisel. Aastaaruande koostamise kohustus on juhatusel. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Realistlikel hinnangutel on väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel. Raamatupidamislike hinnangute tegemisel on ettevõtte juhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes kajastatavaid andmeid. Aastaaruande lisades avalikustatakse pärast aruandekuupäeva toimunud olulised sündmused ja juhtkonna hinnang nende võimalikule mõjule järgmiste perioodide finantsnäitajatele.
Muidugi on juhatusel praegu väga raske hinnata, kui suur on koroonaviiruse mõju ettevõttele ja tulevaste perioodide finantsnäitajatele. Seepärast on juhatusel detailsete hinnangute andmise asemel märksa olulisem hinnata, kas koroonaviiruse mõju ettevõttele võib olla selline, mis seab ettevõtte tegevuse jätkuvuse ohtu.
Avalikustatud informatsiooni põhjal peab olema arusaadav, et eksisteerib oluline ebakindlus ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes, mille tõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse äritegevuse käigus realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi.
Nagu ka päriselus, võib viiruse mõju ettevõttele olla fataalsem, ning kui juhatus hindab, et ettevõtte majandustegevuse lõpetamine on lähema 12 kuu jooksul tõenäoline, lähtutakse varade ja kohustiste hindamisel ning aruannete esitusviisil RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ nõuetest. Lihtsustatult tähendab see seda, et kõik varad ja kohustused hinnatakse realiseerimisväärtusesse ja kajastatakse lühiajalistena. Eelmise perioodi võrdlusandmeid aga ei korrigeerita.
Juhin tähelepanu, et ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Seega kui veel juuni lõpus selgub, et ettevõte ei suuda siiski tõenäoliselt oma tegevust jätkata ja otsustatakse tegevus lõpetada, siis aastaaruanne koostatakse perioodile 01.01.2019 kuni 30.06.2020.
Minu hinnangul tasuks riigil kaaluda ettevõtjate halduskoormuse ajutist leevendamist, pikendades erakorraliselt majandusaasta aruannete esitamise tähtaega kahe kuu võrra, mis oleks kalendriaastaga ühtivate majandusaastate puhul 30.08.2020. See annaks ettevõtjatele, finantsjuhtidele, raamatupidajatele ja teistele aastaaruannete koostamisega seotud inimestele aega juurde, et kriisiga paremini toime tulla. Samuti annab see selgust koroonakriisi mõjude ja pakutud leevendusmeetmete toimivusest ning aitab anda õigemaid hinnanguid. Ettevõtete jooksvad finantsnäitajad on tasutud maksude ja deklareeritud maksustatava käibe näol nagunii avalikult pidevalt kättesaadavad.
Ülaltoodud teksti ei saa tõlgendada kui ekspertnõuannet. See artikkel on üldistatud kokkuvõte. Enne mis tahes otsuste vastuvõtmist või tegevuste kinnitamist küsige nõu vastava valdkonna spetsialistidelt.
