Optimistide ja pessimistide vahel vahe tegemiseks on rahvasuus erinevaid ütlemisi. Üks neist leiab, et pessimist näeb lõputut tunnelit, optimist aga tunneli lõpus valgust. Vaadates Balti riikide ja Brexiti-järgse Ühendkuningriigi ettevõtjate ootusi oma riigi majanduse edasiste väljavaadete suhtes, tundub küll, et britid näevad tunneli lõpus valgust, aga Baltikumi ettevõtjad pigem lõputut tunnelit.
Maksu- ja ärinõustamisfirma Grant Thornton teeb igas kvartalis 36 riigi ettevõtjate seas uuringu. Tänavu III kvartalis toimunud küsitluse tulemused näitasid, et hoolimata šokist, mille tõi kaasa brittide otsus Euroopa Liidust välja astuda, on britid siiski suutnud säilitada teatava optimismi oma riigi majanduse järgmise 12 kuu käekäigu suhtes. Tänavu III kvartalis suhtus 47% Ühendkuningriigi ettevõtjatest oma riigi majanduse edasisse käekäiku optimistlikult.
Samas tuleb seda numbrit vaadata laiemas kontekstis. Nimelt kui heita pilk tänavuse aasta eelmiste kvartalite andmetele, on siiski näha, et optimistide osakaal on vähenenud igas kvartalis ja suurima kukkumise tegigi see just III kvartalis, langedes viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Britid pelgavad nii käibe kui ka kasumi vähenemist, kuid kasvanud on ettevõtjate ootus ekspordi suurendamise suhtes. See on igati loogiline, arvestades pärast Brexiti otsust järsult odavnenud naela kurssi.
Kuid isegi praegu, mil nn optimismi indeks on Ühendkuningriigis viimase kolme aasta madalaimal tasemel, on saareriigi ettevõtjate ootused oma majanduse lähema 12 kuu väljavaadete suhtes optimistlikumad kui ükskõik millise Balti riigi ettevõtjatel oma kodumaa suhtes. Eestis ja Leedus on 32% ettevõtjast oma riigi majanduse järgmise aasta käekäigu suhtes optimistlikud, Lätis arvab nii aga vaid viiendik. See tundub mõnevõrra kummaline, arvestades, et just Eesti on Balti riikidest see, kellele erinevad institutsioonid on järgmiseks aastaks prognoosinud madalaimat SKP kasvu.
Siiski on käibe kasvatamise plaanid kõige ambitsioonikamad just Eesti ettevõtjatel – käibekasvu ootab järgmisel 12 kuul 54% ettevõtjaist, Läti ettevõtjaist aga vaid 22%. Leedu ettevõtjate seas on kõige rohkem – ligi pool – neid, kes tahavad järgmisel aastal oma toodete-teenuste hindu tõsta. Sealsetel töötajatel seevastu pole palgatõusu peale mõtet väga panustada – pooled Leedu ettevõtjad ei plaani seda järgmisel aastal teha. Eestis ja Lätis ei plaani palku tõsta kolmandik ettevõtjaist.
Küsisime ettevõtjatelt ka selle kohta, kas nad on seoses Brexitiga pidanud oma plaane ootele panema. Selgub, et Brexit pole Balti riikide ettevõtjaid veel otseselt puudutanud: 98% Eesti ja Läti ettevõtjaist vastas, et pole pidanud oma tegevust muutma. Samas tunnistas 14% leedukatest, et brittide otsus EList lahkuda on neid sundinud oma plaane ootele panema.
Eesti ettevõtjaile peaks järgmise aasta väljavaadete suhtes kindlust lisama asjaolu, et meie kahe suurema ekspordipartneri Rootsi ja Soome majandusel läheb tasapisi paremaks – Rootsi kosub jõudsamini, kuid ka Soome on majandusseisakust välja tulemas. Ka Grant Thorntoni küsitlus näitab Rootsi ettevõtjate usku oma majanduse käekäiku – 60% neist on 2017. aasta väljavaadete suhtes optimistlikud. Soomes arvab oma riigi majanduse kohta samamoodi 50% ettevõtjaist.
Kui aga vaadata Euroopa riikide nn ärioptimismi laiemalt, on pilt siiski pigem ettevaatliku pessimismi poole kalduv. Selleks on mitu põhjust: suurema osa Euroopa riikide majanduskasvu ei ole suudetud elavdada, samuti teeb ettevõtjate meele murelikuks poliitiliste tõmbetuultega kaasnev ebakindlus – Brexit, USA presidendivalimised, Venemaa jõunäitamine jpm pole andnud kindlustunnet, mida äritegemine hädasti vajab.
Grant Thornton International Business Report (IBR) annab kord kvartalis ülevaate 36 riigi ettevõtjate ootustest riigi majanduse ja oma ettevõtte käekäigu suhtes. Käesolevas artiklis viidatud uuringu andmed koguti 2500 ettevõtte juhtidelt 2016. aasta III kvartalis.
